Uudised

2022. aastal jätkub õppetöö õppeaasta alguses kokku lepitud põhimõtete kohaselt. See tähendab järgmist.

Ülikool ja Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskus kutsuvad ülikooliperet teisipäeval, 14. detsembril Delta keskusesse doonoripäevale. Verd saab loovutada kella 10.00–14.00 demokeskuses, ruumis 1030. Vereloovutus ei nõua palju aega ega vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikum kingitus – päästa kellegi elu.

Igal aastal korraldab Eesti Teadusagentuur stardigrandi toetuse taotlemise vooru, mille eesmärgiks on toetada esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlaste iseseisva karjääri alustamist, oma uurimisrühma loomist ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamist. Sel aastal pälvis stardigrandi kategoorias tehnika valdkonnas kõrgeima koha Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi koostöörobootika kaasprofessor Arun Kumar Singh. Esmakordselt on tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esimese koha pälvinud just Tartu Ülikooli teadlase projekt.

Igal aastal korraldab Eesti Teadusagentuur rühmagrandi toetuse taotlemise vooru. Sel korral pälvis rühmagrandi toetuse ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi pehmerobootika kaasprofessor Indrek Must, kes hakkab looma inimese eksoskeletti.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et reovee üldine koroonaviirusesisaldus püsib üsna stabiilne. Samas ilmneb reovees esinevate viirusetüvede esialgsest analüüsist, et omikrontüve leidub üle Eesti mitmel pool.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on nädala jooksul kõikjal Eestis märgatavalt vähenenud. Seejuures on olukord jõudsalt paranenud ka seni muret valmistanud Kagu-Eestis.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et kuigi üldine viiruseolukord püsib üsna stabiilne, on märgata piirkondlikke erinevusi. Suurema viirusekogusega paistab jätkuvalt silma Lõuna-Eesti, kuid Hiiumaa ja Saaremaa proovidest seekord viirust ei leitud.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on tasapisi vähenemas. Olukord hakkab lõpuks paranema ka Põlva maakonnas, mis on praeguses viiruselaines silma paistnud kõige suuremate nakatumisnäitajatega.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse kasvu. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on koroonaviirust enim Lõuna- ja Kesk-Eesti asulate reovees, vähese viirusekogusega paistavad silma Virumaa suuremad linnad.

16. novembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Näha nähtamatut, mõõta mõõtmatut“. Alates sellest aastast on Eesti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) assotsieerunud liige. CERN on üks tuntumaid ja mõjukamaid teaduskeskusi maailmas, inspiratsiooniallikas uutele teadlaste ja inseneride põlvkondadele, aga üllataval moel ka meie igapäevaelu mõjutaja – üks sealse töö (kõrval)tulemustest on muuseas internet.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on väga kõrgel tasemel stabiliseerunud. Ülejäänud Eestiga võrreldes eristub jätkuvalt Kagu-Eesti, kus on viirusekogus mitu korda suurem kui mujal.

8. detsembril kl 14.00–16.00 toimus veebiseminar „Tartu Ülikooli toimetulek koroonaajal ja õppetunnid tulevikuks“, kus anti lühiülevaade kahe selleteemalise värske uuringu tulemustest. Lisaks korraldati kolm vestlusringi, kus õppejõud ja üliõpilased arutasid kaugõppega seotud raskuste ja heitlikes oludes toimetuleku üle. Veebiseminar on järelvaadatav UTTV-st.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal.

Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim tõus on toimunud Lõuna-Eestis.

26. oktoobril toimub Eesti biomajanduse uuringu lõpukonverents. Projektis osalesid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Balti Uuringute Instituut. ADDVAL-BIOEC projekti eesmärk oli jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse võttes selgitada välja Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimalused biomajanduse konkurentsivõime tõstmiseks.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab lähinädalail hoogsalt veelgi. Olukord on muutumas eriti tõsiseks Ida-Virumaal, kus viirusekogus on kerkinud seni kõrgeimale tasemele.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.