Bakalaureuseõpe
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis on bakalaureuseõppes võimalik õppida arvutitehnika erialal. Arvutitehnika õppekavas on ühendatud nii tark- kui ka riistvaraga tegelemine kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja seadmete väljatöötamiseks. Suur osakaal on praktikal, mille käigus lahendad reaalseid ülesandeid näiteks elektroonika, robotite ja arukate materjalide valdkonnast.
Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekava sisseastumisperiood kestab 16. juunist 1. juulini.
Muuda oma tehnoloogiahuvi insenerikarjääriks!
Kui soovid saada paremat ülevaadet, et mida õppekava endast kujutab, siis tule tudengivarjuks! Meie tudengid saavad viia Sind telgitagustesse ning näidata, kuidas arvutitehnika erialal õppetöö tegelikult välja näeb.
„Inseneri- ja robootikaerialade lõpetanutel on tööturul tugev eelis – nad mõistavad, kuidas tehnoloogia päriselt töötab. Nende teadmised tarkvarast, riistvarast ja mehhatroonikast annavad neile võime luua nutikamaid lahendusi ning arendada süsteeme, mõistes samal ajal ka füüsilise maailma ja riistvara piiranguid. See eriala on suurepärane hüppelaud ka ettevõtlusesse – olen alati öelnud: insenerist saab ettevõtja või müügijuhi teha mõne kuuga, aga ärijuhist inseneri koolitamine võtab ikkagi vähemalt viis aastat!”
Miks tulla õppima arvutitehnika erialale?
- Stardipakk tehnoloogiaradadele suundujale.
- Õpid tundma nii tarkvara kui ka riistvara – mõlemat!
- Tegeled tipptehnoloogiliste süsteemide ja seadmetega.
- Õpid ning teed koostööd oma ala tippteadlastega.
Teed palju praktilist tööd.
Vaata videot, kus arvutitehnika ja robootika eriala vilistlased annavad hea ülevaate, miks peaks tulevane üliõpilane tulema õppima Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala!
Image
Arvutitehnika erialal õppides, läbid Sa alates esimesest semestrist aineid, mis annavad head teadmised loodusteadustest, matemaatikast, arvuti riistvarast ja programmeerimisest. Suur rõhk on praktilisel tööl ning seetõttu on enamik ainetest ka praktikumid. Teoreetilisi teadmisi saab kohe proovile panna rakenduslikult.
Informaatikaainetes omandad programmeerimise ja võrgutarkvara kasutamise oskused ning elektroonika- ja arvutitehnikaained tutvustavad elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid ja õpetavad ka neid ise kokku panema. Juba bakalaureuseõppes on Sul võimalik töötada teadusrühmade juures, mis töötavad välja ja arendavad mitmesuguseid uuenduslikke seadmeid.
‼️ ›› Tutvu õppekavaga, sealhulgas õppeainetega, täpsemalt SIIN.
👉 Õppetöö ja tudengielu toetamiseks on arvutitehnikutele suunatud palju arendavaid ja ka sotsiaalseid üritusi:
- Teadlaste öö festival
- Delta X
- Arvutitehnika lõputööde teemade mess
- Maarjavälja karjääripäev/Delta karjääripäev
- Arvutitehnikute vastlapäev
- Igakuised arvutitehnikute üritused
- Erinevad suvekoolid
Õppekeskkond
Arvutitehnika eriala meeldivaks omapäraks on õppetöö toimumine erinevates majades. Peamajaks on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut (Nooruse 1), kus toimuvad näiteks robootika praktikumid, milles saad ka kõike õpitut praktiliselt läbi katsetada. Lisaks toimuvad loengud ja seminarid Physicumis, kus asub digilabor, ning moodsas valdkonnaüleses Delta keskuses.
Deltas asub valminud robotite testimiseks mõeldud suur robotiväljak; robootikaklass, mis on sisustatud kõigi elektroonikatöödeks vajalike seadmete ja komponentidega ning teine digilabor, mis on töökoda nii metalli- kui ka puidutöödega tegelemiseks.
Vaata Tartu Ülikooli õppehoonete virtuaaltuuri.
Stipendiumid
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
Pärast lõpetamist
Arvutitehnika bakalaureuseõppe lõpetajatel on mitmeid karjäärivõimalusi. Meie vilistlased on mitme Eesti eduka ja märkimisväärse firma töötajad ning räägivad oma kogemusest ning teekonnast. Esindatud on sellised ettevõtted nagu Bolt, Clevon, Starship Technologies, Milrem jpt. Tehnoloogiainstituudis saab õppida ka ingliskeelses arvutitehnika ja robootika magistriõppes, mis avardab bakalaureuseõppes saadud laia põhja veelgi.
Arvutitehnikutel on võimalus end proovile panna mitmes projektis, olenevalt enda huvivaldkonnast.
SemuBot
SemuBot on tudengiorganisatsioon, kus üliõpilased arendavad Eesti esimest inimkaasleja robotit. Humanoidrobot on robot, kelle välimus imiteerib inimese kehakuju ja käitumine imiteerib inimese käitumist. SemuBoti eesmärk on anda tudengitele võimalus enda oskuseid arendada põnevas inseneeriavaldkonnas, teha koostööd oma ala ekspertidega ja õppida läbi praktika. Ühises koostöös valmib Eesti esimene humanoidrobot, mis liigub ja suudab end väljendada muuhulgas ka eesti keeles. Sellist robotit saab rakendada hooldurrobotina hooldekodudes, haiglates ja laste kõneteraapias ning ka mujal erinevates teenindusvaldkondades.
Kogu projekt viiakse ellu üliõpilaste poolt, et ühendada loengutes saadud teoreetilised teadmised praktikas. Projektis on interdistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad tudengid nii Tartu Ülikoolist kui ka mujalt kõrgkoolidest. Meeskonnas on elektroonikuid, mehaanikuid, disainereid, meditsiini ja ka majanduse taustaga üliõpilasi. Kõik tudengid saavad endale reaalse vastutusvaldkonna ja võimaluse realiseerida enda ambitsioonid. Koos õpime meeskonnatööd ning arendame end.
SemuBotis tehakse Eesti tehnoloogiaajalugu! Tule ja anna Sinagi oma panus!
Projekti rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel.
Tudengisatelliit
Eesti Tundengisatelliidi Sihtasutus on organisatsioon, mis ühendab kosmosehuvilisi üliõpilasi ja gümnasiste, tehes koostööd nii Tartu Ülikooli kui ka teiste haridusasutuste ja eraettevõtetega. Tudengisatelliidi peamisteks eesmärkideks on pakkuda tudengitele võimalust omal käel nano- ja pikosatelliite arendada ja ehitada ning kosmoseteadust Eestis populariseerida.
Tudengisatelliit on asutatud ESTCube-1 satelliidi arendajate poolt aastal 2016. ESTCube-1 oli esimene Eestis arendatud satelliit, suurusega 10 cm x 10 cm x10 cm, mis saadeti Maa-lähedasele päikese-sünkroonsele orbiidile 7. mail 2013 Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega. Satelliidi missioon kestis kaks aastat ja selle käigus pildistas satelliit edukalt Maad kosmosest. Satelliidi peamiseks eesmärgiks oli katsetada plasmapidurit, kuid tehnilise rikke tõttu jäi see eksperiment läbi viimata.
Plasmapidur oli ka järgmise ESTCube-i satelliidi peamine last. ESTCube-2 oli kolmeühikuline (10 cm x 10 cm x 30 cm) kuupsatelliit, mille arendamine ja ehitus kestis peaaegu 10 aastat. Lisaks plasmapidurile oli satelliidi pardal veel kaks Maa vaatluskaamerat, korrosiooni test ning tudengite poolt arendatud satelliidi juhtmoodul. Satelliit saadeti orbiidile 9. oktoobril 2023, kuid kahjuks ei eraldunud satelliit kanderaketist, mis oli suure tõenäosusega tingitud stardikapsli rikkest, ja põles koos sellega Maa atmosfääris. ESTCube-2 valmimise lugu kajastab dokumentaalfilm “Estcube-2.X: kümme aastat tähtedeni”, mille esilinastumine toimub 2025. aasta veebruaris.
Hetkel on Tudengisatelliidil käimas kaks projekti – SUTS ja ESTCube-3.
Solaride
Samuti osalevad meie üliõpilased inseneeriaprojektis Solaride, kus ehitatakse uue põlvkonna päikeseautot, mis pannakse võistlustulle ka päikeseautode maailmameistrivõistlustel Bridgestone World Solar Challenge. Lisaks innovatsioonile ja ettevõtlusele hõlmab Solaride ka suuremat tähendust, püüdes arendada tulevikutalente ja tehnoloogiahariduse populaarsust. Solaride projekti on kaasatud üle 300 gümnasisti, tudengi, mentori, koolitaja ja koostööpartneri, mis annab suurepärase võimaluse kohata uusi tuttavaid ning avastada ja teha koostööd eri valdkondadest inimestega.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- riigieksamid
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
- matemaatika riigieksam (60%) või
- programmeerimise sisseastumiseksam (100%) või
- erialakatse (100%).
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse (riigieksamite alusel kandideerimise korral).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
›› Programmeerimise sisseastumiseksam
31. mail või 7. juunil 2025 kell 12.00 Tartus aadressil Narva mnt 18 ruumis 2003, 2004, 2017 või 2030 (Tartu Ülikooli Delta keskuses), Sisseastumiseksami kirjeldus on leitav SIIN.
›› Erialakatse
8. või 9. juulil 2025 kell 9.00 Tartus aadressil Nooruse 1 ruumis 140. Erialakatse kirjeldus on leitav SIIN.
Võimalik on taotleda ka lisapunkte. Selle kohta loe rohkem SIIT.
