Naised teaduses- Kristina Reinmets

1. Kuidas Sinust sai teadlane? Kirjelda veidi oma teekonda.

Olen väiksest saati olnud väga uudishimulik ja tahtnud mõista, kuidas ümbritsev maailm töötab. Kui ma keemia bakatudengina kuulsin, et ka esimese aasta üliõpilasi võetakse laborisse, siis asusin kohe Tartu Ülikooli teadusgruppe enda jaoks kaardistama. Silma jäi kohe Arnold Kristjuhani kromatiini uurimusrühm TÜMRIs, ning pärast mitme nädalast julguse kogumist (18. aastase tüdrukuna tundus teadlasele e-maili saatmine väga hirmus!) istusin Arnoldi kontoriruumis ja saingi juba esimesel semestril oma esimesi teaduskatseid tegema hakata. Jäin Arnold Kristjuhani gruppi viieks aastaks, kus uurisin histoonide modifikatsioonide ja ühe RNA pol II subühiku rolli eukarüootses transkriptsioonis või lihtsamalt öeldes seda, kuidas geenide avaldumine reguleeritud on. Ühel hetkel kasvas mu armastus bioloogia vastu nii suureks, et tulin keemiast geenitehnoloogiasse üle ning lõpetasin nii bakalaureuse kui magistriõpingud hoopis bioteadustes. Doktorantuuri suundusin USAsse, Bostoni lähedal asuvasse Tufts’i Ülikooli (Tufts University), kus sain õppida ja uurida palju uusi ja väga erinevaid asju. Näiteks sain jätkata histoonide uurimisega, aga nüüd hoopis koe regeneratsiooni kontekstis - jälgisin, kuidas ja milliste geenide avaldumine muutub, kui lameussid kõiki oma organeid tagasi kasvatavad (ka aju!). Uurisin kleepuvate või liimisarnaste omadustega valgujärjestusi, kuidas erinevaid valke pärmiraku pinnale paigutada (seda kasutatakse nt. terapeutiliste antikehade väljatöötamisel) ja aitasin välja töötada mikrofluiidikal (mikrovedelikundusel) põhineva meetodi, mille abil saab mõõta, kui kõvasti pärmseene rakud pindadele kinnituvad.

2. Millega (mis valdkonnaga) Sa praegu tegeled?

Hetkel tegelen gaasfermentatsiooniga, mis sisuliselt tähendab seda, et uurin ja modifitseerin bakterit, mis suudab süüa vingugaasi, süsihappegaasi ja vesinikku, ning toodab sellest kemikaale, mida me oma igapäevaelus kasutame. Minu eesmärgiks on seda bakterit paremini mõista ja geneetiliselt muuta nii, et selle abil saaks toota keerukamaid väärtuslikke produkte nagu näiteks kütuseid.

3. Nimeta mõni saavutus või tähelepanu väärt juhtumine, mis Sul enda töös on ette tulnud?

Minu jaoks on vist kõige suurem saavutus tudengite juhendamine :) Võimalus näha, kuidas noored õpivad teaduslikele probleemidele lähenema ja kuidas nende silmad lähevad särama, kui nad leiavad iseseisvalt lahenduse või jõuavad originaalse ideeni, tekitab imelise tunde. Ma arvan, et selliste säravate silmade nägemine on saavutus.

4. Miks peaksid (noored) tüdrukud mõtlema teadlase karjäärile?

Miks mõelda teadlase karjäärile? Nagu karjäärivalikuga ikka, peaks mõtlema sellele, mis sind köidab. Kui sulle meeldib mõelda ja analüüsida, kuidas maailm toimib või märkad igapäevaelus probleeme, mille lahendamises tahaksid tulevikus osaleda, siis teadus on õige karjäärivalik 🙂

5. Mis Sulle enim meeldib teadlaseks olemise juures?

Võimalus otsida vastuseid ja lahendusi küsimustele, mis mind tõeliselt köidavad ning suhelda teiste omasuguste uudishimulike inimestega.

6. Mis on see, milleni tahad oma teadusega jõuda, mida/keda mõjutada?

Loodan panustada ühiskonna heaolusse ja pakkuda keskkonnasõbralikku lahedust kemikaalide tootmisele.

11. veebruaril tähistame ülikoolis juba kolmandat korda „Naised teaduses“ päeva. Eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning teadusesse rohkem naisi tuua. Selle raames postitame 8.–11. veebruarini iga päev loo ühest võimekast naisteadlasest, kes töötab tehnoloogiainstituudis.

Sotsiaalmeediakampaania eesmärk on näidata teadlaste tegemisi ja rääkida sellest, mis oli nende viimane suurem avastus.

#NaisedTeaduses #WomenInScience

Image