Jätkusuutlik vaht aitab muuta rongide ja lennukite istmed turvalisemaks

Liivaski sisalduvast ränist on võimalik teha pehmendusmaterjale näiteks lennukiistmetesse, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi jätkusuutlike materjalide tehnoloogia teadur Ingrid Rebane Novaatori artiklis. Sellised silikoonvahud on kerged, vastupidavad ja õige koostise korral pärsivad ka mikroobide paljunemist.

Kui keegi räägiks teile õhinaga, et liivast ehk ränidioksiidist on võimalik valmistada elastseid pehmendusmaterjale, siis peaksite teda suure tõenäosusega soovmõtlejaks. Ometi saadakse just liivast kui toorainest lähteaineid, millest omakorda valmivad erinevad polüsiloksaanid ehk rahvakeeli silikoonid. Soovitud omaduste saavutamiseks keemiliselt muundatud silikoonidest on võimalik valmistada elastseid materjale: näiteks vannitoahermeetikuid, meditsiiniseadmeid või keskkonnasõbralikke ja turvalisemaid istmeid transpordisektorile.

Keskkonnateadlikkuse kasvades on eriti oluline jälgida, milline on kasutatavate pehmendusmaterjalide vastupidavus ja kasutajasõbralikkus. Eelkõige loeb selle tootmisest ja tarbimisest tingitud keskkonnajalajälg. Praegu enimlevinud polüuretaanipõhised polstermaterjalid, rahva seas tuntud kui kollased PUR-madratsid, on kergesti süttivad ning nende edasisel põlemisel tekib eluohtlikke gaase.

Koostöös Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusliku materjaliteaduse töörühma ja Võru ettevõttega Estelaxe OÜ arenes alternatiivse materjali arendamisest välja mitmeid võimalikke uurimissuundi, mida doktoritöö raames põhjalikumalt uurisime.

Peamiseks uurimissuunaks võtsime elastomeersete silikoonvahtude pooltööstusliku ja keskkonnasäästlikuma valmistamise. Keskendusime sellele, kuidas väga madalate tiheduste juures hoida ühtlast pooristruktuuri ja seejuures suurendada materjali vastupidavust pidevale koormusele.

Uued keskkonnasõbralikud elastomeersed silikoonvahud võivad oluliselt parandada rongides ja lennukites kasutatavate materjalide kvaliteeti. Need ei paku mitte ainult paremat kaitset ja mugavust, vaid ka suuremat vastupidavust ja ohutust.

Loe tervet artiklit Novaatorist.

Ingrid Rebane kaitses doktoritöö „Structure-property relationships of moldable silicone foams" („Vormitava silikoonvahu struktuur-omadussõltuvuste kirjeldamine") 20. novembril Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid professor Tarmo Tamm ja kaasprofessor Uno Mäeorg Tartu Ülikoolist. Oponeeris professor Anne Ladegaard Skov Taani Tehnikaülikoolist.