News

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatriumis demonstreeriti Tartu Ülikooli tudengite loodud roboteid, näha sai nii käsklusele alluvat tantsijat kui ka lauatennise pallide sööturit. Tulevikuhõngulisel esitlusüritusel osales kokku 23 robotit.

23. jaanuaril kell 14.15 toimub Dr. Yelong Wei venia legendi loeng teemal "Investigations into X-band dielectric accelerating structures for future linear accelerators". Dr. Yelong Wei töötab hetkel CERN-is vanemteadurina, tema töö fokusseerub kiirendistrukuuride disainile. Dr. Yelong Wei kandideerib Horizon 2020 ERA Chair projekti MATTER raames äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia dotsendi ametikohale. Loeng toimub TÜ Tehnoloogiainstituudi (Nooruse 1) ruumis 121. Kõik on oodatud kuulama.

Magavate bakterite pealtkuulamise mehhanismid avastanud Tartu Ülikooli teadlased loodavad tuua lahenduse krooniliste nakkuste vastu, mis antibiootikumiravile ei allu. Bakterite võimest üksteist pealt kuulata ja selle avastuse kasust meditsiinile kirjutab molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur Arvi Jõers, kes avaldas töörühmaga sel teemal äsja teadusartikli ajakirjas Scientific Reports.

Fosiilipõhised plastmaterjalide vahetamine keskkonnasõbralike biobaseeruvate materjalide vastu on üks kõige olulisemaid väljakutseid polümeersete materjalidega tegelevatele teadlastele. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi poolt juhitav konsortsium BioStyrene koos viie koostööpartneriga töötab selle nimel, et asendada fosiilsetel materjalidel põhinevad stüreenid ligniinil põhinevate alternatiividega. Ligniini allikana on võimalik kasutada puitu, mille koostises on 30% ulatuses ligniini.

3. detsembril korraldasid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi juures tegutsev Eesti sünteetilise bioloogia keskus ja Eesti Teaduste Akadeemia seminari „New technologies tackling the carbon crisis“, kus tutvustati gaasfermentatsiooni kui uudset süsinikukriisile lahendust pakkuvat tehnoloogiat. Sellel tehnoloogial on suur potentsiaal leevendada üleilmset süsinikukriisi kuna võimaldab toota jäätmetest ja õhust püütud süsinikdioksiidist jätkusuutlikul viisil kemikaale ja kütuseid.

Kutsume kõiki õpilas- ja tudengimeeskondi osalema Lõuna-Eesti suurima noorte äriideede võistluse Kaleidoskoop eelvoorus, mis toimub 12. detsembril Spark Hubis. Äri- ja projektiideid saab registreerida 9. detsembri südaööni Tartu Ülikooli Startup Labi kodulehel. Vähemalt pooled meeskonnaliikmed peavad olema õpilased või üliõpilased. Kümme parimat meeskonda pääsevad finaali, mis leiab aset 29.–31. jaanuarini toimuval Baltimaade suurimal ärifestivalil Startup Day.

Aasta õppejõud 2019 LT valdkonnas on matemaatika ja statistika instituudi matemaatika lektor Kaido Lätt (õpetab õppeaineid: matemaatiline maailmapilt, matemaatilise teksti küljendamine ning kõrgem matemaatika I )

31. oktoobrist 4. novembrini toimus Ameerika Ühendriikides Bostonis maailma suurim iga-aastane sünteetilise bioloogia võistlus, kust võttis osa üle 6000 osaleja ja rohkem kui 300 võistkonda 42 riigist. Tartu Ülikoolist osalesid võistlusel tehnoloogiainstituudi loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilased, kelle võistkond pälvis kuldmedali. Võistlusel muutsid üliõpilased pärmirakke geneetiliselt, et saada rakkude sees toodetavaid kemikaale ja ravimeid senisest lihtsamalt ja tulemuslikumalt kätte.

ERA Chair Materjalid Ekstreemsetes Keskkonnatingimustes (MATTER) otsib ambitsioonikat teadlast, kes soovib kujundada Tehnoloogiainstituudi teadustöö strateegiaid ning juhtida rahvusvahelist meeskonda.

Taavi Lehto uurimisgrupp Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis pakub tööd teadurile, kelle peamiseks ülesandeks on uurida oligonukleotiididel põhinevate raviainete toimemehhanisme. Uurimisgrupi laiemaks suunitluseks on RNA-l põhinevate raviainete uurimine, ravimvormide arendamine ja nende rakendamine erinevate haigusmudelite kontekstis. Kirjeldatud teadustegevus on rahvusvahelise profiiliga ning hõlmab koostööpartnereid nii Rootsi Karolinska Instituudist, Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolist kui ka Oxfordi Ülikoolist.

Euroopa Liidu Horisont 2020 Marie Skłodowska-Curie grant No 860517 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis pakub 48 kuu pikkust doktorantuuri õppekohta ubikvitiini bioloogia valdkonnas. Projekt on Euroopa Liidu poolt rahastatud multidistsiplinaarne programm, mille eesmärgiks on mõista lühikeste lineaarsete motiivide (SLiMS) rolli ubikvitiini signalisatsiooni regulatsioonis. Projekt ühendab endas erinevad SLiM kindlaks tegemise biokeemilised meetodid ning aeg-ajalist fluoresentsmikroskoopiat. Doktorandi ülesanded on:

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Loodusteaduste ja tehnoloogia (Science and Technology) õppekava tudengid osalesid juba kolmandat aastat rahvusvahelisel sünteetilise bioloogia võistlusel iGEM. USA-s Bostonis toimunud lõppvõistlusel pälviti meeskonna äärmiselt edukas projekt kuldmedaliga. Projekti käigus arendatud lahendus leiab rakendust näiteks puidutööstuses, tänu millele on võimalik vähendada ettevõtete tootmiskulusi ning töökoormust.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituuti loodi Euroopa Liidu Horisont 2020 toetusega 2016. a. ERA Chair in Synthetic Biology ja 2019. a. ERA Chair in Gas Fermentation Technologies töögrupid. Töögruppide uurimus- ja arendustöö keskendub globaalsetele väljakutsetele bioloogilise jätkusuutlikkuse (ing.k. biosustainability) valdkondades, fokusseerides täpsemalt bioprotsesside arendamisele, mis võimaldavad kestlikku biokütuste ning -kemikaalide tootmist.

Listeria on pulgakujuliste bakterite perekond, kuhu kuulub 20 liiki. Üks neist, Listeria monocytogenes, on võimeline inimese haigestumist põhjustama. Seda bakteriliiki kirjeldati esmakordselt juba 95 aastat tagasi, alles 1940. aastal nimetati bakter Briti kirurgi Joseph Listeri auks Listeriaks. Joseph Lister läks ajalukku avastusega, et skalpellide steriliseerimine enne operatsiooni aitab vältida infektsioone.

17. ja 18. oktoobril võõrustas Tehnoloogiainstituut teaduskommunikatsiooni seminari, mille eesmärgiks oli teadlastele anda praktilisi nõuandeid, kuidas rääkida enda teadustööst ning meediaga suhelda. Seminari viis läbi Marju Himma-Kadakas.

Teaduskommunikatsiooni trendid on muutumas lihtsakoelisest raporteerimisest avatud, vastutustundliku ning publikuga suhtlemise suunas. Seetõttu on oluline omandada praktilisi oskusi, kuidas teadustööd efektiivselt kommunikeerida erinevatele sihtrühmadele.

Kaasaegse ravimiarenduse üks suuremaid ülesandeid on luua ravimid, mis sisenevad valitud rakkudesse – näiteks vähirakku. Tartu Ülikooli teadlased on selle valdkonna eestvedajad, kasutades ravimite rakku viimisel süstikpeptiide. Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad organismile toimet haigust ennetades, ravides või leevendades tekkinud sümptomeid. Täna on ravimiarenduses üks peamiseid probleeme raviefekti omavad molekulid, mis ei ole võimelised rakkudesse sisenema suure molekulmassi või laengu tõttu.

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel esitleb 27. septembril monograafiat “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”). Teos sisaldab endas mitmekümne aasta teadustöö tulemusi tähtsamates süstikpeptiididega seotud valdkondades ning suundi nende arendamiseks.

Evolutsiooni käigus uute oludega kohastumiseks muutuvad organismid geneetiliselt – muuhulgas tekib ka uusi geene. Oma panuse elusorganismide geneetilisse mitmekesisusse annavad eluta looduse alla rühmitatud viirused. Kaua aega on arvatud, et geenid tekivad ainult kromosoomide, genoomi piirkondade või üksikute geenide kahekordistumise tulemusena valke kodeerivates piirkondades. Mittekodeerivates genoomipiirkondades on seda peetud vähetõenäoliseks. Praeguseks oleme teada saanud, et suurem osa geenidest tekib küll kahekordistumise teel, kuid seda ka valke mittekodeerivas piirkonnas.