News

Gaasfermentatsiooni tehnoloogiate labor (GasFermTech) otsib enda meeskonda postdoki ning inseneri, kelle ülesanneteks on CO2-e kogumise kvantitatiivne kogumine kasutades gaasfermentatsiooni. Gaasfermentatsiooni tehnoloogiate labor (GasFermTechTEC) on 2019. aastal loodud Tehnoloogiainstituudi ERA Chair projekti labor, mille eesmärk on adresseerida globaalset jätkusuutlikkust integreerides gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid sünteetilise bioloogiaga. GasFermTEC teeb koostööd ka biotehnoloogia tööstuse suurettevõttega LanzaTech.

Tartu Ülikooli ja Graanul Investi gruppi kuuluva Graanul Biotechi koostöös luuakse esmakordselt platvorm ettevõtte soovidele ja profiilile vastavate tippspetsialistide koolitamiseks ning rakendusuuringute ja tootearenduse alaseks koostööks. Koostööleppe kohaselt hakkab Tartu Ülikooli doktorant oma doktoritöös uurima puidust saadud ligniini omadusi ja tegema Graanul Biotechiga koostööd lõpptoote väljatöötamiseks.

Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid e. tehislihased on polümeermaterjalid, mille oluline iseärasus on võime muuta elektrienergiat mehhaaniliseks energiaks. Elektroaktiivsetest polümeeridest valmistatud pehmetel täituritel on mitmed huvipakkuvad omadused, näiteks suur deformatsioon madala rakendatud pinge korral, märkimisväärne tekitatud jõu ja massi suhe ning võime töötada nii vesikeskkonnas kui õhus. Niisuguste täiturite kasutamine on paljutõotav eriti just miniatuursetes elusloodusest inspireeritud robootikarakendustes.

Esmaspäeval, 26. augustil peab Tartu Ülikooli Chemicumis loengu professor Johann Gasteiger. Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli professor räägib teemal „Tehisintellekt keemias – ravimite väljatöötamisest kuni materjalide omaduste ennustamiseni“. Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul on keemiliste ühendite ja nende omaduste uurijad toetunud alati katsetele ning andmetele. „Sellise teadmiste omandamise hõlbustamiseks on kasutusele võetud erinevaid arvutusmeetodeid, näiteks tehislikud närvivõrgud,“ selgitas ta.

Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse.

Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse.

Neljapäeval, 1. augustil kell 15 peetakse Tartus Narva mnt 20 Tartu Ülikooli ettevõtlusmaja sarikapidu. „Mul on väga hea meel, et ehitus on siiani kulgenud plaanipäraselt ja püsinud graafikus. Selleks, et tunnustada ehitajaid ehitise maksimaalse kõrguse saavutamise eest, ootame hoone tulevasi üürnikke ja kõiki ehitajaid 1. augustil sarikapeole,“ rääkis ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel.

Selleks, et mitte kuivas ilmas ära kuivada, peab taim oma pinnal olevad väikesed "suud" ehk õhulõhed tõmbama koomale, et nii vältida veekadu. Küsimusele, mis paneb taimede suud kuivas õhus kinni, on Tartu Ülikooli taimebioloogidel vastus, mis pakub selle valdkonna teadlastele üksjagu palju kõneainet.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Eesti majandusteadlase ja pankuri Rein Otsasoni sünniaastapäeval 24. mail annab Rein Otsasoni fond noortele majandusteadlastele välja kolm 2000 eurost stipendiumit õpingute jätkamiseks. Üks stipendiumi saaja on Tartu Ülikooli turunduse ja finantsjuhtimise 2. aasta magistriõppe üliõpilane Airiin Laaneväli. Rein Otsason oli Eesti majandusteadlane ja pankur, üks 1992. aasta rahareformi peamisi ettevalmistajaid. Ta oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgse Eesti Panga esimene president ning Eesti Krediidipanga asutaja ja president.

Oled sa mõelnud kuidas hoiavad isesõitvad autod eessõitjaga pikivahet või kuidas tänaval ringi vuravad pakirobotid mööduvad liiklejatest ja arvutavad takistustevaba teekonna kliendini?

16.-17.04.2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis Õpilaste Teadusfestival, kus osalesid ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi pehmerobootika dotsent Indrek Must ja Ilmar Uduste, kes on Indreku kolmanda kursuse tudeng. Indrek ja Ilmar viisid läbi töötoad, kus tutvustasid, kuidas ehitada robootiline köitraag - taimevääti matkiv robot. Uudistavaid silmapaare ja meisterdada tahtvaid käsi oli palju! Väike pildigalerii üritusest:

21. ja 22. märtsil toimus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi neljas teaduskonverents. Osalesid instituudi teadlased, üliõpilased ning ettevõtete esindajad, samuti poliitik Anne Sulling ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Tartu Ülikooli intelligentsete ja arukate materjalide labori materjaliteadlased on aastaid töötanud tehislihastega, kuid nüüd on leitud uus suund taimerobootikasse. Nimelt ehitasid nad täiesti ainulaadse taimevääti matkiva roboti, mis on võimeline väädil turnima ja ronima.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE