Uudised

31. oktoobrist 4. novembrini toimus Ameerika Ühendriikides Bostonis maailma suurim iga-aastane sünteetilise bioloogia võistlus, kust võttis osa üle 6000 osaleja ja rohkem kui 300 võistkonda 42 riigist. Tartu Ülikoolist osalesid võistlusel tehnoloogiainstituudi loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilased, kelle võistkond pälvis kuldmedali. Võistlusel muutsid üliõpilased pärmirakke geneetiliselt, et saada rakkude sees toodetavaid kemikaale ja ravimeid senisest lihtsamalt ja tulemuslikumalt kätte.

ERA Chair Materjalid Ekstreemsetes Keskkonnatingimustes (MATTER) otsib ambitsioonikat teadlast, kes soovib kujundada Tehnoloogiainstituudi teadustöö strateegiaid ning juhtida rahvusvahelist meeskonda.

Taavi Lehto uurimisgrupp Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis pakub tööd teadurile, kelle peamiseks ülesandeks on uurida oligonukleotiididel põhinevate raviainete toimemehhanisme. Uurimisgrupi laiemaks suunitluseks on RNA-l põhinevate raviainete uurimine, ravimvormide arendamine ja nende rakendamine erinevate haigusmudelite kontekstis. Kirjeldatud teadustegevus on rahvusvahelise profiiliga ning hõlmab koostööpartnereid nii Rootsi Karolinska Instituudist, Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolist kui ka Oxfordi Ülikoolist.

Euroopa Liidu Horisont 2020 Marie Skłodowska-Curie grant No 860517 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis pakub 48 kuu pikkust doktorantuuri õppekohta ubikvitiini bioloogia valdkonnas. Projekt on Euroopa Liidu poolt rahastatud multidistsiplinaarne programm, mille eesmärgiks on mõista lühikeste lineaarsete motiivide (SLiMS) rolli ubikvitiini signalisatsiooni regulatsioonis. Projekt ühendab endas erinevad SLiM kindlaks tegemise biokeemilised meetodid ning aeg-ajalist fluoresentsmikroskoopiat. Doktorandi ülesanded on:

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Loodusteaduste ja tehnoloogia (Science and Technology) õppekava tudengid osalesid juba kolmandat aastat rahvusvahelisel sünteetilise bioloogia võistlusel iGEM. USA-s Bostonis toimunud lõppvõistlusel pälviti meeskonna äärmiselt edukas projekt kuldmedaliga. Projekti käigus arendatud lahendus leiab rakendust näiteks puidutööstuses, tänu millele on võimalik vähendada ettevõtete tootmiskulusi ning töökoormust.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituuti loodi Euroopa Liidu Horisont 2020 toetusega 2016. a. ERA Chair in Synthetic Biology ja 2019. a. ERA Chair in Gas Fermentation Technologies töögrupid. Töögruppide uurimus- ja arendustöö keskendub globaalsetele väljakutsetele bioloogilise jätkusuutlikkuse (ing.k. biosustainability) valdkondades, fokusseerides täpsemalt bioprotsesside arendamisele, mis võimaldavad kestlikku biokütuste ning -kemikaalide tootmist.

Listeria on pulgakujuliste bakterite perekond, kuhu kuulub 20 liiki. Üks neist, Listeria monocytogenes, on võimeline inimese haigestumist põhjustama. Seda bakteriliiki kirjeldati esmakordselt juba 95 aastat tagasi, alles 1940. aastal nimetati bakter Briti kirurgi Joseph Listeri auks Listeriaks. Joseph Lister läks ajalukku avastusega, et skalpellide steriliseerimine enne operatsiooni aitab vältida infektsioone.

17. ja 18. oktoobril võõrustas Tehnoloogiainstituut teaduskommunikatsiooni seminari, mille eesmärgiks oli teadlastele anda praktilisi nõuandeid, kuidas rääkida enda teadustööst ning meediaga suhelda. Seminari viis läbi Marju Himma-Kadakas.

Teaduskommunikatsiooni trendid on muutumas lihtsakoelisest raporteerimisest avatud, vastutustundliku ning publikuga suhtlemise suunas. Seetõttu on oluline omandada praktilisi oskusi, kuidas teadustööd efektiivselt kommunikeerida erinevatele sihtrühmadele.

Kaasaegse ravimiarenduse üks suuremaid ülesandeid on luua ravimid, mis sisenevad valitud rakkudesse – näiteks vähirakku. Tartu Ülikooli teadlased on selle valdkonna eestvedajad, kasutades ravimite rakku viimisel süstikpeptiide. Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad organismile toimet haigust ennetades, ravides või leevendades tekkinud sümptomeid. Täna on ravimiarenduses üks peamiseid probleeme raviefekti omavad molekulid, mis ei ole võimelised rakkudesse sisenema suure molekulmassi või laengu tõttu.

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel esitleb 27. septembril monograafiat “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”). Teos sisaldab endas mitmekümne aasta teadustöö tulemusi tähtsamates süstikpeptiididega seotud valdkondades ning suundi nende arendamiseks.

Evolutsiooni käigus uute oludega kohastumiseks muutuvad organismid geneetiliselt – muuhulgas tekib ka uusi geene. Oma panuse elusorganismide geneetilisse mitmekesisusse annavad eluta looduse alla rühmitatud viirused. Kaua aega on arvatud, et geenid tekivad ainult kromosoomide, genoomi piirkondade või üksikute geenide kahekordistumise tulemusena valke kodeerivates piirkondades. Mittekodeerivates genoomipiirkondades on seda peetud vähetõenäoliseks. Praeguseks oleme teada saanud, et suurem osa geenidest tekib küll kahekordistumise teel, kuid seda ka valke mittekodeerivas piirkonnas.

Gaasfermentatsiooni tehnoloogiate labor (GasFermTech) otsib enda meeskonda postdoki ning inseneri, kelle ülesanneteks on CO2-e kogumise kvantitatiivne kogumine kasutades gaasfermentatsiooni. Gaasfermentatsiooni tehnoloogiate labor (GasFermTechTEC) on 2019. aastal loodud Tehnoloogiainstituudi ERA Chair projekti labor, mille eesmärk on adresseerida globaalset jätkusuutlikkust integreerides gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid sünteetilise bioloogiaga. GasFermTEC teeb koostööd ka biotehnoloogia tööstuse suurettevõttega LanzaTech.

Tartu Ülikooli ja Graanul Investi gruppi kuuluva Graanul Biotechi koostöös luuakse esmakordselt platvorm ettevõtte soovidele ja profiilile vastavate tippspetsialistide koolitamiseks ning rakendusuuringute ja tootearenduse alaseks koostööks. Koostööleppe kohaselt hakkab Tartu Ülikooli doktorant oma doktoritöös uurima puidust saadud ligniini omadusi ja tegema Graanul Biotechiga koostööd lõpptoote väljatöötamiseks.

Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid e. tehislihased on polümeermaterjalid, mille oluline iseärasus on võime muuta elektrienergiat mehhaaniliseks energiaks. Elektroaktiivsetest polümeeridest valmistatud pehmetel täituritel on mitmed huvipakkuvad omadused, näiteks suur deformatsioon madala rakendatud pinge korral, märkimisväärne tekitatud jõu ja massi suhe ning võime töötada nii vesikeskkonnas kui õhus. Niisuguste täiturite kasutamine on paljutõotav eriti just miniatuursetes elusloodusest inspireeritud robootikarakendustes.

Esmaspäeval, 26. augustil peab Tartu Ülikooli Chemicumis loengu professor Johann Gasteiger. Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli professor räägib teemal „Tehisintellekt keemias – ravimite väljatöötamisest kuni materjalide omaduste ennustamiseni“. Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul on keemiliste ühendite ja nende omaduste uurijad toetunud alati katsetele ning andmetele. „Sellise teadmiste omandamise hõlbustamiseks on kasutusele võetud erinevaid arvutusmeetodeid, näiteks tehislikud närvivõrgud,“ selgitas ta.

Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse.

Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse.