Uudised

Antibiootikumide kasutamine vajab Eestis paremat reguleerimist, et vältida ravile allumatute ehk resistentsete mikroobide teket. Tartu Ülikooli teadlased soovitavad oma uuringu põhjal pöörata tähelepanu riiklike ravijuhendite korrapärasele uuendamisele ja arstide täienduskoolitustele, aga ka luua antibiootikumravi määramist puudutav järelevalve- ja tagasisidesüsteem.

Elusaid mikroobirakke saab kasutada tööriistana, mis annavad infot keemilistest või füüsikalistest protsessidest. Tartu Ülikoolis töötatakse välja bakterirakke, mille abil on võimalik uurida antibiootikumide toimeid bakteritele organismis. Juba aastakümneid on teadlased laboris n-ö jumalat mänginud, olgu selleks siis loomade kloonimine või taimeliikide geneetiline muundamine s.t GMO, et need oleksid haigustele ja karmidele keskkonnatingimustele vastupidavamad, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia nooremteadur Mariliis Hinnu.

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte. Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Tartu Ülikool kuulutab välja võistluse, et leida maskott, mis kannab endas alma mater’i põhiväärtusi. Kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased on 22. novembrini oodatud esitama maskotikavandeid.

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Tartu Ülikool ja Terviseamet tutvustasid 3. novembril Vabariigi Valitsuse liikmetele reovee seireuuringut, millega otsitakse iga nädal 20 püsivast ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti koroonaviirust.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid avaldasid ajakirjas Scientific Reports artikli, milles selgitatakse, kuidas aktiveeritakse koroonaviirus enne raku ründamist ja mis võiks aidata seda pidurdada.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis alustas tegevust Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) nanotehnoloogia valdkonna teadusrühm. Teadlased usuvad, et töö nanotehnoloogia vallas loob uusi lahendusi, mille kasutusring ulatub elektroonikast meditsiinitehnoloogiani.

Bioinnovation Days 2020 on rahvusvaheline häkaton, mille eesmärgiks on leida uudseid lahendusi tervishoiu, toiduainetööstuse ja biotehnoloogia valdkonnas. Meeskond Xylitol, mis koosneb peamiselt tehnoloogiainstituudi tudengitest ja töötajatest, võitis võistluse ning esindab Eestit EIT Healt Euroopa finaalis.

Ülikool ootab 19.oktoobrist–1. novembrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel. 12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli teadlased on välja arendamas haiglaroboteid, mis aitaks vähendada meditsiinitöötajate koormust viiruspuhangute ajal ja minimeeriks ka inimkokkupuudet patsientidega. Haiglarobotite projekti juhi sõnul on ülesandeid, mida saaks automatiseerida, haiglates mitmeid. Liikurrobot võiks näiteks ise tuua patsientidele süüa või ravimeid, patsiente kabinetti juhatada.

Tartu Ülikoolis on algamas viis uut rakendusuuringut, milles uuritakse ning arendatakse viiruse levikut pärssivaid materjale ja pinnatöötlusvahendeid, siseõhus olevate viiruseosakeste vähendamiseks vajalikku tehnoloogiat ning tervishoiusektori töökoormust kahandavaid automatiseeritud lahendusi. Viiruse levikut pärssivad materjalid

7. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari ülikooli aulas sellest, kuidas rakendada masinnägemist inimese ja roboti suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Loeng „Afektiarvutus: inimkäitumise analüüs masinnägemise ja -õppe abil“ toimub inglise keeles. Tehisintellektil põhinevad sotsiaalsed agendid ja robotsüsteemid on pälvinud üha enam tähelepanu paljudes valdkondades, nagu masinnägemine, tehisintellekt, inimese ja masina suhtlus ning protsesside nutikamaks muutmine.

SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks käivitub 13 teadusprojektil. Projektidele eraldatakse kokku 2,14 miljonit eurot. Rahastuse saanud rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusprojektid valiti välja juulis avatud erakorralises sihtgrantide taotlusvoorus esitatud 29 taotlusest. Projektide maht jääb vahemikku 100–200 000 eurot.

Ulmefilme vaadates ning Jaapanist ja Hiinast saabuvaid tehnoloogiauudiseid jälgides võib jääda mulje, et tervishoidu ja meditsiini muutvad robotid on valmis ning ootavad vaid lennuluba, et meie tervishoiuasutustes tööd alustada. Kuidas on tehnika arenenud tervishoius ja meditsiinis, missugust rolli hakkavad need mängima õe töös ja kuidas sünnib ideaalne koostöö tehnoloogia ja tervishoiuekspertide vahel?

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa.

17. septembril toimub Tartu Ülikooli Delta keskuses ideefestival, et koguda ideid ja inspiratsiooni järgmise aasta jaanuaris toimuvaks Delta X lõppvõistluseks. Üritus annab osalejatele võimaluse välja mõelda ja arendada ideid, mis puudutavad nii sotsiaalset innovatsiooni kui ka nutikaid tulevikulahendusi. Esimest korda toimuv ideefestival toob kokku õpilased, üliõpilased ja eksperdid. Festivalile on osalema oodatud nii juba koos töötavad meeskonnad kui ka noored, kes soovivad võistlustulle asumiseks kaaslasi leida.