„Naised teaduses“ – Ly Porosk

9.–15. veebruarini peetakse Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ puhul teemanädalat, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. Teemanädala raames tutvustavad end erinevad tehnoloogiainstituudi naisteadurid. Teisena tutvustame Ly Poroskit (PhD, biomeditsiini tehnoloogia), kes on peptiidikeemia teadur.

Kuidas algas teie teadusteekond (sh teie uurimisvaldkonna kirjeldus) ja mis teid algselt teaduse poole tõmbas

Minu teadusvaldkond on kullerpeptiidid. Praegu keskendun nende paremaks ja täpsemaks disainiks mõeldud arvutuspõhiste meetodite arendamise ja täiustamisega, et need sobiksid paremini sihtmaterjalide transportimiseks. Kuna mind huvitab ka see, kas disainitud peptiidid on tegelikult efektiivsemad, kuulub minu töö juurde ka nende eksperimentaalne valideerimine.

Teaduse poole tõmbas mind arusaam, et paljudele küsimustele pole kindlaid vastuseid, kuid samas soov mõista mis, miks ja kuidas. See uudishimu on ilmselt siiani minu uurimismootorit töös hoidnud. Jõudsin peptiidideni juba bakalaureuseõppes ja kuidagi olen sellesse jätkuvalt jäänud, lihtsalt teise küsimusega. Usun, et teekond minu uurimisvaldkonnani ei ole ilmselt nii oluline, kui see, et miks ma sellesse jäin. Siin oli oluline osa mu juhendajatel, nende pakutaval toel ja võimalustel ise teadusprotsessi panustada. Kuna praegu fookus naistele teaduses, siis eriline tänu ka mu tudengiastme juhendajale, Piret Arukuusele, kes on ka suurepärane näide tugevast naisest teaduses.

Image

Miks on teie uurimisvaldkond oluline nii teaduse kui ka laiemalt ühiskonna jaoks?

Peptiidid on erakordselt mitmekesised molekulid, millel on suur rakenduspotentsiaal paljudes teadus- ja rakendusvaldkondades. Kullerpeptiidid pakuvad üht paljulubavat võimalust peptiidide rakendamiseks inimeste heaolu parandamisel. Kuigi ravimite ja teiste biotehnoloogiliselt oluliste molekulide rakkudesse toimetamiseks on välja töötatud mitmesuguseid meetodeid, eristuvad peptiidid potentsiaalselt suurema efektiivsuse, parema ohutusprofiili ning väga laialdaste disainivõimaluste poolest.

Ohutus ja tõhusus on meditsiinis alati keskse tähtsusega ning pole välistatud, et järgmine märkimisväärne edasiminek ohutumate ravimeetodite suunas saab alguse just kullerpeptiididest. Arvestades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, aastakümnete pikkust uurimistööd ning kasvavat vajadust alternatiivsete lahenduste järele, on selle valdkonna areng käegakatsutavam kui kunagi varem.

Minu panus seisneb sobivaimate peptiidide sihipärases valikus juba disainietapis ning selliste üldistatavate põhimõtete väljatöötamises, mis võimaldaks ka teistel uurimisrühmadel oma kullerpeptiide tõhusalt ja eesmärgipäraselt kohandada.

Millised on teie jaoks olulised väärtused või põhimõtted, mida teadlase töös järgite?

Minu jaoks on teadlasena kõige olulisemad väärtused jäänud aastate jooksul samaks, kuigi põhimõtteid on tulnud eri eluetappides kohandada. Kõige kesksem neist on uudishimu – see on teadustöö põhijõud, mille kadumisel tasub ehk juba mõelda alternatiivsetele suundadele. Sama oluline on skeptilisus - nii enda kui ka teiste tulemusi tuleb tõlgendada lähtudes andmetest, mitte emotsioonidest. Austus tähendab minu jaoks teadmist, et järeldusi saab teha ainult olemasoleva info põhjal ning arusaamad, milles olin kindel teadustee alguses, võivad ajas muutuda, seetõttu avatud arutelu ja konstruktiivne kriitika on teaduses hädavajalikud, nii neid saades kui ka andes. Oluline väärtus on ka vastupidavus, sest teadustöö koosneb väga erinevatest perioodidest: kord keskendub töö kasvule ja uute ideede otsimisele, kord andmete analüüsile või kirjutamisele, vahel tuleb lihtsalt toime tulla tihedate graafikute ja kõrgete nõudmistega. Üha enam olen õppinud olema kohanemisvõimeline ja avatud, sest kuigi uued võimalused võivad tunduda hirmutavad, aitavad need kasvada nii teadlase kui ka inimesena.

Hetkel juhib minu tööd eriti selgelt arusaam, et ressursid on piiratud, seetõttu tasub panustada sinna, kus mõju on kõige suurem. Seda võib kirjeldada ka 80/20 printsiibina: keskenduda sellele väikesele osale, mis määrab enamiku tulemusest ja leppida teadmisega, et kõike ei jõua ega peagi tegema.

Mida sooviksite öelda noortele (eriti tüdrukutele ja noortele naistele), kes kaaluvad teaduse või tehnoloogia suuna valimist?

Esiteks, tehke taustatööd enne valikute tegemist ja võimalusel uurige neilt, kes juba tegelevad huvipakkuva suunaga. Nende kogemused aitavad mõista, milline see teekond päriselt on. Teiseks, valikud ei ole lõplikud ning neid saab vajadusel kohandada, seega ei pea ka liiga palju (üle)mõtlema ning tihtipeale tegelik sobivus ja huvi selgub alles protsessi käigus.

Loe "Naised teaduses" 2026 teemanädala kohta

Tutvu peptiidsete transporterite uurimisgrupiga

Loe teisi blogipostitusi