„Naised teaduses“ – Kristel Panksep

„Naised teaduses“ teemanädala raames tutvustavad end erinevad tehnoloogiainstituudi naisteadurid. Neist esimeseks on Kristel Panksep (PhD, rakendusbioloogia), kes on molekulaarse ökoloogia teadur.

Kirjelda lühidalt oma uurimisvaldkonda ning kuidas selleni jõudsid.

Image

Minu uurimisvaldkond on veeökoloogia, kus praegusel ajal keskendun peamiselt keskkonna-DNA (eDNA) meetoditele elurikkuse uuringutes.
Algselt oli minu peamine fookus looduslikel ja inimtekkelistel mõjudel veekeskkonnale ning peamiseks uurimisobjektiks mürgised sinivetikad ja nende roll veekogude toiduahelas.
Viimasel viiel aastal on olnud fookuses rohkem eDNA-põhiste meetodite väljatöötamine erinevate organismirühmade seireks ja uurimiseks.

Mis sulle teadlaseks olemise juures kõige rohkem meeldib? Millise saavutuse üle oled eriti uhke?

Vesi ja veekogud on mind alati paelunud. Esialgu tõmbas mind teadlastöö juures enim töö vaheldusrikkus. Hüdrobioloogina on minu töökeskkondadeks imelised veekogud looduskaunites kohtades. Tihtilugu tundub hüdrobioloogi tavaline välitööpäev paadiga veekogul kõrvaltvaatajale imelise puhkusena. Samuti armastan ma laboritööd. Mulle meeldib, et töö on vahelduv, väitööhooajale järgneb laboritöö ja laboritööle järgnevalt töö arvutis. Mulle meeldib et saan läbi teha kogu töötsükli algandmete kogumisest kuni publitseerimiseni.
Ma olen uhke globaalse veeseente elurikkuse projekti „FunAqua“ üle, mida olen juba mitmeid aastaid koordineerinud ja mille raames on meil praeguseks kogunenud ja analüüsitud juba üle 1600 vee ja sette proovi maailma eripaigust. „FunAqua“ eesmärk on mõista veeseente globaalset mitmekesisust ning see aitab mõista vees elavate seente ökoloogilist rolli ja nende koostoimet teiste organismidega.

Miks võiksid noored tüdrukud ja naised mõelda teadlase karjääri peale? On sul neile ehk tarkuseteri anda?

Teadlaskarjäär on täis võimalusi. See pakub variante avastada, õppida tundma ja mõista meid ümbritsevat loodust detailsuseni ning pakkuda lahendusi probleemidele. Teadus on pidev õppimisprotsess, mis võib olla väga põnev ja rahuldustpakkuv.

Ma usun, et teadlaseks olemise juures on tahe ja motivatsioon, samuti usk sellesse, mida sa teed, ühed olulisemad alustalad. Ole uudishimulik ja ära karda ebaõnnestumisi, sest need on osa arengust ja naudi protsessi, sest oluline ei ole ainult publitseeritud tulemus vaid kogu teekond tulemuseni.

Kui sul oleks ajamasin, mida ütleksid alles ülikooli ja teadusesse tulnud iseendale?

Usu endasse ja ära sea endale piire. Millesse usud, seda suudad ka saavutada.

Loe ka tehnoloogiainstituudi biomeditsiini teaduri Margit Mutso kohta!

Loe ka tehnoloogiainstituudi tehnoloogia nooremteaduri Marie Vihmari kohta!