Autor:
Maximilien Brice

Eesti täisliikmesus CERN-is laiendab Tartu Ülikooli teaduskoostöövõimalusi

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) võttis Eesti vastu oma täisliikmeks. Tartu Ülikoolile tähendab see nii seniste teadus- ja haridus- kui ka ettevõtluskoostöövõimaluste laienemist.

CERN-i täisliikmete hulka arvamisega saab Eesti hääleõiguse CERN-i nõukogus, rahanduskomitees ja teaduspoliitika komitees. Nõukogus osalemine annab Eestile võimaluse kaasa rääkida CERN-i otsustusprotsessides ja juhtimises, sealhulgas uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimises.


Eesti esindaja CERN-i teaduspoliitika komitees, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin sõnas, et Eesti teadlaste, üliõpilaste ja ettevõtete osalemine ühises koostöös loob suurepärase võimaluse teadmussiirdeks ja innovatsiooniks. „Näiteks töö juba kavandatava uue osakestekiirendiga – tuleviku ringpõrgutiga – algab CERN-is praeguste plaanide järgi 2040-ndatel. Paljusid kiirendi toimimiseks hädavajalikke lahendusi, näiteks uusi ülijuhtivad magneteid, detektoreid, robootikalahendusi või andmetöötlustehnoloogiad pole veel olemas. Meie teadlastel ja ettevõtetel on võimalus osaleda kõige selle arendamises. Sellised protsessid on pikaajalised – CERN-i täisliikmesus annab meile strateegilise visiooni ja tagatise kõigi nende pingutuste tegemisel,“ selgitas Zadin
 

Paljusid uue osakestekiirendi toimimiseks hädavajalikke lahendusi, näiteks uusi ülijuhtivad magneteid, detektoreid, robootikalahendusi või andmetöötlustehnoloogiad pole veel olemas. Meie teadlastel ja ettevõtetel on võimalus osaleda kõige selle arendamises.

Veronika Zadin

CERN-is tehtava atmosfääri- ja kliimaalase eksperimendiga CLOUD seotud Tartu Ülikooli füüsika instituudi töörühma juht, keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen leidis, et täisliikmesuse eelis on varasemast suurem stabiilsus CERN-i teaduskoostööga seotud riiklikus rahastuses. „Jätkusuutliku rahastusmudeli tagamine on üks täisliikmelisuse tingimusi,“ selgitas ta.

Eesti ettevõtetele tähendab täisliikmesus võimalust osaleda rahvusvahelistes tööstushangetes ilma seniste piirmääradeta, mis lubasid CERN-ile teenuseid ja tooteid pakkuda üksnes aastase liikmemaksu ulatuses. Piirmäärad kaovad nüüd ka Eesti kodanike kandideerimisel töö- ja praktikakohtadele. 

CERN-i peamine tegevussuund on küll eksperimentaalne osakestefüüsika, kuid organisatsiooni teadus- ja arendustöö seostub paljude teistegi valdkondadega, nagu materjaliteadus, hajusarvutussüsteemide arendus ja infotehnoloogia, keskkonnauuringud ja tervisetehnoloogia.

CERN-iga liitumine on olnud üks Eesti teadustaristu arendamise pikaajalise kava eesmärkidest. 2021. aastast on Eesti CERN-i assotsieerunud liige. Ülikool on varasemalt sõlminud CERN-iga vastastikuse mõistmise memorandumid koostööks nii CLOUD, tuleviku ringpõrguti kui ka CCC ja CLIC eksperimentidega. Mullu toimus Tartus CERN-i suvekool. Eesti täisliikme staatuse ametlikuks jõustumiseks on veel vaja CERN-i otsuse riiklikku kinnitust nii valitsuses kui ka Riigikogus. 

Joonas Merisalu kaitseb doktoritööd „Resistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics“

27. augustil kell 13.15 kaitseb Joonas Merisalu füüsikalise infotehnoloogia erialal doktoritööd „Resistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics“.

Maria Maloverjan kaitseb doktoritööd „Optimizing Cell-Penetrating Peptide-Based Nanoparticles for Delivery of Nucleic Acid Therapeutics“

26. augustil kell 13.15 kaitseb Maria Maloverjan biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritööd „Optimizing Cell-Penetrating Peptide-Based Nanoparticles for Delivery of Nucleic Acid Therapeutics“.

Green polymers publikatsioonid

green polymers projekti publikatsioonid