News

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.

Tartu Ülikooli teadlaste uuring annab aimu, miks on pandeemia põhjustanud koroonaviirus nakkavam kui selle lähisugulased, millel ei ole õnnestunud üle maailma levida. Iga viiruse ohtlikkuse puhul on võtmeküsimus, kuidas see oma peremehe rakkudesse sisse murrab. SARS-CoV-2 puhul on juba pandeemia algusest saadik teada, et selle rünnakus mängivad olulist rolli viiruseosakese pinnast välja turritavad ogavalgud, mida sihib suurem osa praegu arenduses olevatest vaktsiini- ja ravimikandidaatidest.

Tartu Ülikool korraldab veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on koroona kohta teada.

Tartu ülikooli viroloogid koos ametikaaslastega kaugelt Austraaliast ja Indiast on teinud esmapilgul uskumatuna näivaid, ent nüüd paljulubavate tulemuseni jõudnud katsetusi: geene „ümber kirjutades” on loodud nõrgestatud ja eeldatavasti inimorganismile kahjutud SARS-CoV-2 muteerunud versioonid, mis on ühtlasi vaktsiinikandidaadid.

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

Kui palju on koroonaviirus päriselt ühiskonnas levinud? Eestiski alustatud uuringud näitavad, et parima vastuse saame, kui vaatame kanalisatsiooni jõudvat bioloogilist materjali.

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

18. novembril 2020 valiti Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi nõukogu poolt aastateks 2021 – 2023 instituudi direktoriks praegune juht ja geenitehnoloogia vanemteadur Reet Kurg. Reet Kure sõnul on viimase kolme aasta suurimateks saavutusteks nii instituudi töötajate kui ka teadusprojektide mahu kasv kolmandiku võrra. “Samuti oleme andnud suure panuse koroonaviirusega seotud teadusuuringutesse - professor Tanel Tensoni eestvedamisel on algatatud viiruse leviku uurimine reoveest.

Antibiootikumide kasutamine vajab Eestis paremat reguleerimist, et vältida ravile allumatute ehk resistentsete mikroobide teket. Tartu Ülikooli teadlased soovitavad oma uuringu põhjal pöörata tähelepanu riiklike ravijuhendite korrapärasele uuendamisele ja arstide täienduskoolitustele, aga ka luua antibiootikumravi määramist puudutav järelevalve- ja tagasisidesüsteem.

Elusaid mikroobirakke saab kasutada tööriistana, mis annavad infot keemilistest või füüsikalistest protsessidest. Tartu Ülikoolis töötatakse välja bakterirakke, mille abil on võimalik uurida antibiootikumide toimeid bakteritele organismis. Juba aastakümneid on teadlased laboris n-ö jumalat mänginud, olgu selleks siis loomade kloonimine või taimeliikide geneetiline muundamine s.t GMO, et need oleksid haigustele ja karmidele keskkonnatingimustele vastupidavamad, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia nooremteadur Mariliis Hinnu.

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte. Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Tartu Ülikool kuulutab välja võistluse, et leida maskott, mis kannab endas alma mater’i põhiväärtusi. Kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased on 22. novembrini oodatud esitama maskotikavandeid.

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Tartu Ülikool ja Terviseamet tutvustasid 3. novembril Vabariigi Valitsuse liikmetele reovee seireuuringut, millega otsitakse iga nädal 20 püsivast ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti koroonaviirust.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid avaldasid ajakirjas Scientific Reports artikli, milles selgitatakse, kuidas aktiveeritakse koroonaviirus enne raku ründamist ja mis võiks aidata seda pidurdada.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis alustas tegevust Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) nanotehnoloogia valdkonna teadusrühm. Teadlased usuvad, et töö nanotehnoloogia vallas loob uusi lahendusi, mille kasutusring ulatub elektroonikast meditsiinitehnoloogiani.

Bioinnovation Days 2020 on rahvusvaheline häkaton, mille eesmärgiks on leida uudseid lahendusi tervishoiu, toiduainetööstuse ja biotehnoloogia valdkonnas. Meeskond Xylitol, mis koosneb peamiselt tehnoloogiainstituudi tudengitest ja töötajatest, võitis võistluse ning esindab Eestit EIT Healt Euroopa finaalis.