„Naised teaduses“ – Helena Sork

9.–15. veebruarini peetakse Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ puhul teemanädalat, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. Teemanädala raames tutvustavad end erinevad tehnoloogiainstituudi naisteadurid. Neist esimeseks on Helena Sork (PhD, meditsiin), kes on nanobiotehnoloogia teadur.

Kuidas algas teie teadusteekond ja mis teid algselt teaduse poole tõmbas?

Minu uurimisvaldkond on ravimkandursüsteemid ehk kuidas ravimeid kehas õigesse kohta kohale viia. Doktoritöös tegelesin looduslike kandurite ja nende rakendustega, hiljem töötasin mitu aastat sünteetiliste kanduritega. Praegu üritangi need kaks kogemust kokku tuua ja leida lahendusi, mis oleksid senisest sammukese edasi.

Ma ei saa öelda, et mul oli juba algusest peale kindel plaan teadlaseks saada. Aga mind on väiksest peale kõnetanud see, et mõnele asjale on võimalik päriselt vastus leida. Mitte lihtsalt “arvata”, vaid vaadata tõendite põhjal kuidas asjad tegelikult toimivad. Teadus ongi minu jaoks võimalus neid päris vastuseid otsida.

Miks on teie uurimisvaldkond oluline nii teaduse kui ka laiemalt ühiskonna jaoks?

Image

Ravimkandursüsteemide arendamine on täppismeditsiini üks suur “pudelikael”. Sageli ei ole probleem enam selles, kas hea ravim on olemas, vaid selles, kas me suudame selle kehas õigesse sihtkohta viia. Minu uurimistöö püüabki paremini aru saada, kuidas ravimid ja nende kandurid organismis sihtmärgini jõuavad ja mis teeb selle teekonna tihti ebaefektiivseks.

Need teadmised ei muutu üleöö valmis lahenduseks, kuid aitavad samm-sammult selgemaks teha ravimite transpordi toimimist ja loovad aluse tulevastele edasiminekutele.

Millised on teie jaoks olulised väärtused või põhimõtted, mida teadlase töös järgite?

Minu jaoks algab kõik meeskonnast, sest teadust üksinda ei tee. Ma tahan olla kättesaadav ja päriselt kohal, et inimestel oleks lihtne tulla küsima ja arutama. Ma usun, et tiimi kultuur tekib väga palju sellest, mida juht igapäevaselt teeb, seetõttu on väga oluline, et sõnad ja teod oleksid kooskõlas. Lisaks usun, et juhina pead sa teadma, mis laboris päriselt toimub, muidu on väga lihtne mööda vaadata nendest kohtadest, mis projekti päriselt pidurdavad ja kus inimesed tuge vajavad.

Mida sooviksite öelda noortele (eriti tüdrukutele ja noortele naistele), kes kaaluvad teaduse või tehnoloogia suuna valimist?

Kuigi teadus võib kõrvalt vaadates tunduda hirmus keeruline, siis tegelikult on see igapäevaselt nagu pusle lahendamine: natuke siit, natuke sealt, kuni lõpuks saadki pildi kokku. Ei pea olema „geenius“, vaja on uudishimu ja valmisolekut õppida. Ja kannatlikkust ka, sest kui miski ei õnnestu esimesel või isegi kümnendal korral, siis see ei tähenda, et sa sinna ei sobi, see tähendab, et sa teed päris uurimistööd.

Kui oled alles valikute ees, tasub alustada lihtsast küsimusest: mis sind päriselt huvitab ja mille kohta tahaksid rohkem teada? Kui vastus viib sind teaduse või tehnoloogia juurde, siis see tee on sulle täpselt samapalju avatud nagu kõigile teistele, sugu ei ütle mitte midagi selle kohta kui hea teadlane või insener sinust võib saada.

Loe "Naised teaduses" 2026 teemanädala kohta

Tutvu RNA terapeutikumide ja ravimkandursüsteemide uurimisgrupiga

Loe teisi blogipostitusi