Algab projekt stressitaluvuse mehhanismide mõõtmiseks

Pingelised läbielamised elus on psüühikahäirete tekke peamiseks riskiteguriks. Globaalsed väljakutsed nagu COVID-19 pandeemia, sõda ning looduskatastroofid suurendavad oluliselt meeleoluhäirete esinemissagedust tekitades vajaduse stressiga seotud psüühikahäirete varajaseks avastamiseks ning raviks.

Tartu Ülikool on partner vastalanud projektis PROGRESS, kus uuritakse stressitaluvuse ja vastuvõtlikkuse mehhanisme. Koostöös Šveitsi, Slovakkia, Soome ja Saksamaa teadlastega on eesmärgiks uurida sotsiaalse stressi molekulaarseid ja käitumuslikke mustreid ning nende ajalist dünaamikat, võimaldamaks varajaselt tuvastada stressi ilminguid ja arendamaks riskirühma indiviididele suunitletud ennetus- ja ravistrateegiaid.
“Meie Soome ja Saksa koostööpartneritel on pikaajalised kogemused kroonilise stressi loomkatsemudeliga töötamisel. TÜ teadlaste osa on tuvastada stressile iseloomulikke biomarkerite mustreid katseloomade veres ringlevatest ekstratsellulaarsetest vesiikulitest. Vesiikulite koostis peegeldab seda, mis organismis molekulaarsel tasandil toimub“, selgitas projekti vastutav täitja Helena Sork. „Meie roll on ka analüüsida samu biomarkerid stressi taluvate ja depressiivsete patsientide proovides.“

Kasutades instrumendina sotsiaalset stressi, keskendub uuring nn pöördepunktile, kus stressiga kokkupuutest tulenevad molekulaarsed ja käitumuslikud profiilid kajastuvad hilisemate selgelt negatiivsete tagajärgedena. Teadlased soovivad kindlaks teha pöördepunktiga seotud sündmuste ajalise dünaamika, tuvastada ja valideerida prognostilised molekulaarsed markerid stressitaluvuse ja vastuvõtlikkuse kohta ning testida kas pöördepunkti saab läbi stressitaluvuse suurendamise nihutada.

Stressiseoseliste biomarkerite tuvastamine kombinatsioonis teiste füsioloogiliste ja käitumuslike parameetrite tuvastamisega võimaldaks täpsemalt ja varem tuvastada psüühikahäirete riskirühma kuuluvaid indiviidide.