Tanel Tenson, antimikroobsete ainete tehnoloogia professor

Antibiootikumid krooniliste bakteriaalsete infektsioonide vastu

Image
Uropatogeenne soolekepike nakatamas makrofaagi
Uropatogeenne soolekepike (Escherichia coli, punane) nakatamas makrofaagi. Autor: Kerkez et al 2021

Uurime antibiootikumide toimemehhanisme ja bakterite antibiootikumiresistentsuse molekulaarseid aluseid. Üks meie peamisi uurimissundi on valgusünteesi inhibiitorite, eriti makroliidide toime uurimine.

Otsime uusi strateegiaid uinunud, mittejagunevate bakterite vastu, mis ei allu sageli tavapärasele antibiootikumiravile ja põhjustavad kroonilisi või korduvaid nakkusi. Tahame leida ravimeid, mis suudavad hävitada metaboolselt inaktiivsed bakterid. Meie uuringud aitavad mõista, millised antibiootikumid on keeruliste nakkuste ravis tõhusad, ning loovad aluse nakkuste vastu suunatud uute raviviiside väljatöötamiseks.

Image
Faag Lucat (LuPh2) vaadelduna elektronmikroskoobis.
Faag Lucat (LuPh2) vaadelduna elektronmikroskoobis.. Autor: Shyrokova et al 2025

Faagid ja bakterite immuunsus

Bakteritel on oma viirused: bakteriofaagid ehk faagid. Me uurime, kuidas bakterid kaitsevad end viiruste eest bakteriaalsete immuunsüsteemide abil. Faage saab kasutada ka bakterinakkuste raviks juhul, kui antibiootikumide kasutusvõimalused on resistentsuse tõttu piiratud. Uurime faagiteraapia võimalusi et kasutada seda täienduse või alternatiivina antibiootikumidele.



Nakkusetekitajad ja resistentsuse levik keskkonnas

Image
kaks meest Anne kanali ääres seadistamas
Keskkonna uurimisjaama seadistamine Tartus, Anne kanali ääres.. Autor: Peeter Laas

Antibiootikumiresistentsus ei ole ainult inimeste raviga seotud probleem. Antibiootikume kasutatakse ka loomakasvatuses, veterinaarmeditsiinis ja lemmikloomadel, kus need soodustavad resistentsusgeenide valikut ja levikut. Seega peame resistentsuse tekke ja leviku mõistmiseks võtma vaatluse alla ka teised organismid ning meid ümbritseva keskkonna. Uurime antibiootikumiresistentsuse ökoloogiat – kuidas resistentsus tekib, püsib ja levib inimeste, loomade ja keskkonna vahel.

Uuringute koordineerimine Eestis

Image
eesti kaart millel kujutatud SARS-CoV2 kontsentratsiooni reovees.
Tabloo, mis näitab SARS-CoV2 kontsentratsiooni reovees.. Autor: Kisand et al 2023

Meie koordineerida on olnud ka antibiootikumiresistentsuse alased uuringud Eestis. Reovees leiduvate patogeenide abil saab hinnata nakkuse levikut. Kasutasime reovee epidemioloogia meetodit antibiootikumiresistentsuse taseme hindamiseks ja töötasime välja riikliku pideva seiresüsteemi COVID-19 pandeemia ajal.

Meie uurimisrühm on lõimunud Veljo Kisandi, Vasili Hauryliuki ja Gemma Atkinsoni ning Karin Kogermanni laboritega

Meeskond:

Tanel Tenson Antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, PhD (molekulaarbioloogia)

Kaasprofessorid:

Niilo Kaldalu ([email protected])

Ülo Maiväli ([email protected])

Teadurid:

Toomas Mets ([email protected])

Kristiina Vind ([email protected])

Doktorandid:

Normunds Berzinš ([email protected])

Ismail Sarigül ([email protected])

Minhal Abdullah ([email protected])

Magistrandid:

Naomi Charlotta Andersson

Elfi Aliyeva

Marta Mägiste

Laborispetsialist:

Jelena Kiprovskaja ([email protected])