Juhtivad naised käisid Tartu Ülikoolis oma edulugusid jagamas

Tartu Ülikooli Delta keskuses 17. oktoobril toimunud konverentsile „Naised juhtimas tööstust ja tehnoloogiat“ olid kohale tulnud mitme maineka ettevõtte juhid, kes rääkisid oma karjääriteekonnast ning kogetud õppetundidest.

Konverentsi eesmärk oli jagada inspireerivaid lugusid ja teadmisi selle kohta, kuidas jõuda silmapaistvate saavutusteni tööstuses ja tehnoloogias – valdkondades, kus naised on olnud vähemuses. Põhitähelepanu all olid sellised teemad nagu ülesanded juhina, valikute tegemine oma potentsiaali rakendamiseks, edukust tagavad juhtmõtted ja naiselikkuse säilitamine meestekeskses keskkonnas. Esinema olid tulnud seitse naisjuhti.

Sirli Männiksaar, kes on alates 2004. aastast töötanud Ericsson Eesti AS-is, rääkis, kui oluline on haarata kinni kõikidest võimalustest. Olles omandanud magistrikraadi tootearenduses ja õppinud ka kvaliteedijuhtimist, leidis ta, et edu võti on tiimisisene mitmekesisus. Samuti pidas Männiksaar oluliseks unistamist ning sõnas, et alati on vaja endasse uskuda.

Pea 30 aastat juhina tegutsenud Triin Anette Kaasik, OÜ Data Print juht ja juhatuse liige, innustas kuulajaid õppima – eri valdkonnad ja lai silmaring annavad võimaluse häid valikuid teha. „Kui haridus on väga kitsas, on ka vähem võimalusi,“ ütles Kaasik.

Energiakontserni Utilitas keskkonnajuht ning keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava teemade eestvedaja Kaire Kuldpere rõhutas, kui tähtis on astuda oma mugavustsoonist välja. Tema sõnul tuleks alati öelda asjadele jah, isegi kui loobumine oleks mugavam, ja asetada ennast kogemuse saamiseks ebamugavatesse olukordadesse.

Helina Põldemaa, kes on omandanud doktorikraadi materjaliteaduses, pidas karjääriteel tähtsaimaks haridust. Põldemaa sõnul tõid tema akadeemilised tööd talle positiivset tähelepanu ja ka kogemuse, tänu millele jõudis ta oma praegusele ametikohale OÜ-s Karl Storz Video Endoscopy Estonia.

Marju Zirel AS-ist Tallinna Sadam võttis jutuks ebameeldivad seigad mees- ja naisjuhtide vahel, leides, et naised ei tohiks juhtimist karta. Konkurents on karm, kuid kuskilt tuleb alustada ning olla valmis võitlema ja kõvasti tööd tegema. „Raskused on õppetunnid,“ lisas Zirel.

Moe OÜ juhil Liisa Luhastel on tugev keemiaharidus, mis võimaldab tal juhtida Eesti parimat viinatööstusettevõtet. Ta leiab, et teadusel ei ole sugu, kuid suurtes firmades ei arvestata sellega, et ka naised on professionaalid. Lahenduseks on tema arvates see, et ennast tuleb tõestada.

„Sa ei ole naisjuht, sa oled juht,“ ütles Emöke Sogenbits AS-ist Raumedic Estonia. Juht ei pea olema kõiges asjatundja, vaid osav koordineerija. Lisaks tuleb endasse uskuda, olla julge ja enesekindel. Naised kõhklevad tihtipeale ja on hirmul – see võibki neid kõrgest positsioonist ja edust lahutada. Muidugi on olulised ka inimesed meie ümber, sest ilma nendeta pole me keegi. Toetusega ja üheskoos on võimalik palju ära teha ja kaugele jõuda.

Konverentsi lõpus oli vestlusring, kus osalesid ka Triin Ploompuu (Mainor Ülemiste AS), Liisi Särglep (Seltec OÜ), Nadežda Dementjeva (Inission Tallinn OÜ) ja Triin Laisk (Tartu Ülikool). Vestlust juhtis Karl Kruusamäe.

Koos arutati, miks ei ole tehnoloogiavaldkonnas piisavalt naisi. Liisi Särglepa arvates on probleemiks ühest küljest naiste enesekindluse puudumine ning teisalt tugev sotsiaalne surve ja stereotüübid, et tehnoloogia ei ole naiste valdkond. „Põhjus, miks meil tehnikavaldkondades palju naisi ei ole, on see, et me ei tekita seda huvi algusest peale,“ leidis ta.

Ka Triin Laisk arvas, et tegutseda tuleks juba nooremas eas. Lisaks juhtis ta tähelepanu hariduse lõpuastmetele: „Eestis on märkimisväärselt suur kõrgharitud naiste osakaal. Näeme, et meil on naisdoktorante rohkem, aga professorite tasandil tasakaal muutub ja mehi on rohkem. Kuskil tee peal me kaotame need naised.“

Nadežda Dementjeva sõnul erineb Eesti sellegipoolest teistest riikidest, sest meil on nii naispresident kui ka -peaminister. Siiski ei räägita sellel teemal piisavalt – seda näitab ka tõsiasi, et konverents toimus esimest korda. „Seda tuleks rohkem teha, et saaksime oma lugusid levitada ja teisi naisi julgustada,“ ütles Dementjeva.

Triin Ploompuu sõnul võimaldab naiseks olemine luua ootamatuid kontakte ja suhteid. „Kui „hullud eesti daamid“ on kuskil rahvusvahelisel üritusel, on neid lihtne märgata. Ma arvan, et see on suurepärane viis Eestit esindada,“ sõnas ta.

Konverents pakkus tõelist motivatsioonilaengut nii osalenutele kui ka esinejatele. Kõlasid inspireerivad mõtted ja soovitused, kuidas olla edukas naisjuht ning mida teha enda karjääri ülesehitamiseks. Juhtmõttena kordus, et alati tuleb endasse uskuda ning kujutada ennast suure ja julgena, kasutada ära oma naiselikku võlu ja panna oma sõna maksma. Kõige olulisem on olla enesekindel ja toetada teisi naisi, nagu ütles tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg avasõnades.

Kõik ettekanded on järelvaadatavad (konverents toimus inglise keeles).

Konverents on osa Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi uuenduslike tootmistehnoloogiate innovaatikakogukonna (EIT Manufacturing) programmist Strada, mis toetab naiste karjääriteed tipptehnoloogia- ja tööstusvaldkonda.