Autor:
Teve Rajamets

Arto Pulk

Teadustöö:

RNA graanulite poolt vahendatud valgusünteesi regulatsioon imetaja neuronites

Uurime lokaalset valgusünteesi neuronites, mis on hädavajalik neuronite funktsioneerimisel pikaajalise mälu tekkeks ja sünaptiliseks plastiitsuseks. Ribosoom on põhjalikult uuritud makromoleulaarne kompleks, mis vastutab geneetilise koodi transleerimise eest valgulisse olekusse. Viimased aastad on näidanud, et ribosoom ei ole pelgalt staatiline kompleks, vaid keerukalt reguleeritud süsteem. Valgusünteesi tasemed on unikaalselt reguleeritud erinevates kudedes, mis otsustavad raku saatuse. Peale selle, et ribosoomide kompositsioon võib varieeruda, sisaldab mRNA mittekodeerivaid cis-järjestusi nii 5’ kui 3’ regioonis, mis orkestreerivad valgusünteesi ajaliselt, piirkonnaliselt ja koguseliselt. Neuronites esinevad transport RNA-graanulid, mis reguleerivad lokaalset valgusünteesi neuronite dentriitides ja aksonites. Transport RNA graanulid koosnevad tihedalt kokkupakitud ribosoomidest, spetsiifilistest mRNA’dest ja RNA’ga seonduvatest valkudest. Uurimuse eesmärgiks on karakteriseerida RNA-graanuleid üksikmolekuli krüo-elektronmikroskoopia meetodit kasutades, mis võimaldab kompleksidest saada kõrge lahutavusega struktuure. Tulemused aitaks selgitada RNA-graanulitega seotud neurodegeneratiivseid haigusi ja ravi.

Vaata ka minu labori kodulehekülge!

Publikatsioonid on leitavad siin.

Meeskond:

Arto Pulk (arto.pulk@ut.ee)

Kalle Kipper (kalle.kipper@ut.ee)

 

Arto Pulk
Arto Pulk

Chung-Yueh Yeh kaitseb doktoritööd „Characterization of MPK and HT1 kinases in CO₂-induced stomatal movements“

17. mail kell 14.15 kaitseb Chung-Yueh Yeh oma doktoritööd „Characterization of MPK and HT1 kinases in CO₂-induced stomatal movements“.

Mariliis Hinnu kaitseb doktoritööd „In vitro methods for studying the mechanisms of ribosome-targeting antibiotics“

13. mail kl 14.15 kaitseb Mariliis Hinnu oma doktoritööd „In vitro methods for studying the mechanisms of ribosome-targeting antibiotics“.
pehmerobot ja lille tolmukas

Teadlased valmistasid ämblikujalga jäljendava pehmeroboti