News

16. novembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Näha nähtamatut, mõõta mõõtmatut“. Alates sellest aastast on Eesti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) assotsieerunud liige. CERN on üks tuntumaid ja mõjukamaid teaduskeskusi maailmas, inspiratsiooniallikas uutele teadlaste ja inseneride põlvkondadele, aga üllataval moel ka meie igapäevaelu mõjutaja – üks sealse töö (kõrval)tulemustest on muuseas internet.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on väga kõrgel tasemel stabiliseerunud. Ülejäänud Eestiga võrreldes eristub jätkuvalt Kagu-Eesti, kus on viirusekogus mitu korda suurem kui mujal.

8. detsembril kl 14.00–16.00 toimus veebiseminar „Tartu Ülikooli toimetulek koroonaajal ja õppetunnid tulevikuks“, kus anti lühiülevaade kahe selleteemalise värske uuringu tulemustest. Lisaks korraldati kolm vestlusringi, kus õppejõud ja üliõpilased arutasid kaugõppega seotud raskuste ja heitlikes oludes toimetuleku üle. Veebiseminar on järelvaadatav UTTV-st.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal.

Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim tõus on toimunud Lõuna-Eestis.

26. oktoobril toimub Eesti biomajanduse uuringu lõpukonverents. Projektis osalesid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Balti Uuringute Instituut. ADDVAL-BIOEC projekti eesmärk oli jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse võttes selgitada välja Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimalused biomajanduse konkurentsivõime tõstmiseks.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab lähinädalail hoogsalt veelgi. Olukord on muutumas eriti tõsiseks Ida-Virumaal, kus viirusekogus on kerkinud seni kõrgeimale tasemele.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.

Me elame maailmas, kus materjaliteadus ja nanotehnoloogia on vaieldamatu osa meie igapäevaelust. Õige pea on saabumas aeg, mil näiteks nanomõõtmetes robotid puhastavad inimeste veresooni kolesteroolist. Enne seda tuleb aga hulk takistusi ületada.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et viirusekoguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige enam on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Viirust on enim Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis. Varasemate nädalatega võrreldes on reovee viirusesisaldus kasvanud ka Lääne-Eestis.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused ennustavad, et lähinädalail kasvab koroonasse nakatunute arv Harjumaa ja Lõuna-Eesti kõrval ka Ida-Virumaal. Mõnevõrra väiksema viirusesisaldusega on Lääne-Eesti reoveeproovid.

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum korraldavad õppeaasta alguses ühiselt vaktsineerimispäevad ülikooli õppehoonete juures, et aidata veelgi kaasa võimalusele alustada sügisel õppetööd silmast silma auditooriumis kohtudes. Ülikoolipere liikmed, kes ei ole veel vaktsineeritud, saavad ette registreerimata ja elava järjekorra alusel teha Covid-19 vastu kaitsesüsti järgmises kohtades: ülikooli peahoone esimese korruse auditooriumis 140 (peasissepääsu juurest paremal)

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Eelmiste nädalatega võrreldes on kasv suurim Harjumaal. Mõningane tõus on toimunud ka Pärnu- ja Läänemaal. Hiiumaa on endiselt viirusest vaba.

Teadlaste öö toob põnevad tegevused TÜ tehnoloogiainstituuti! 24. septembril kell 17:00-21:00 viivad meie maja materjaliteadlased ja mikrobioloogid läbi põnevaid tegevusi. Selle aasta teemad on: "SUHKUR JA SOOL JA ARUKAD MATERJALID” ning "TOIT JA BAKTERID". Samal ajal, kui külalised saavad maiustada, näitame, kuidas materjaliteadlane suhkrut ja soola näeb ja kuidas sellest inspireerituna luuakse arukate materjalide ja seadmete laboris inimestele kasulikke materjale.

Alates eelmise aasta sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uutmoodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Teenetemärkide kujundus lähtub rektori uuest, 2019. aastal valminud ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika.