Tõhusa ja keskkonnahoidliku suusamäärde arendamine

Kuna võistlusspordis on fluoroühendite kasutamine keelustatud, on tekkinud suur vajadus uudsete suusamäärdeainete järele. Tehnoloogiainstituudi teadlased Janno Torop ja Kaija Põhako-Esko said koos murdmaasuusatamise eestvedaja Anti Saarepuuga TÜ eksperimentaalarenduse toetuse fluorivaba keskkonnahoidliku suusavaha väljatöötamiseks.

Arendusmeeskond plaanib rakendada uue põlvkonna määrde loomiseks ioonsete polümeeride uuringute käigus saadud teadmust ning kasutada ioonvedelikelaadseid, looduslikel ja sünteetilistel vahadel põhinevaid koostisosi. 

Põhjamaises kliimas on ajalooliselt suusamäärdeid valmistatud looduslikest koostisosadest, nagu loomsed rasvad, tõrv ja puuvaigud. Need materjalid sulatati ja kanti suusapõhjadele, et libisemisomadusi parandada. Aja jooksul on suusavaha arendamisel mindud üle sünteetilistele materjalidele, nagu süsivesinikud (parafiin), fluorosüsivesinikud ja silikooniühendid, mida on lihtsam pindadele kanda ja mis annavad paremaid tulemusi kui traditsioonilised vahad. Suusavahade tehnoloogias oli fluorosüsivesiniku vaha väljatöötamine suur läbimurre.

Praeguseks on leitud, et kuigi fluori sisaldavad suusamäärded pakuvad senini teatud ilmastikuoludes parimaid libisemisomadusi, kahjustavad need tervist ja loodust ning on seetõttu on keelustatud. Fluoripõhised suusamäärded on kaubandusvõrgustikust tagasi kutsutud ja nende levitamine pole enam lubatud.

2023/2024. hooajal kontrollitakse nii Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu kui ka Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni võistlustel suuski, tegemaks kindlaks, et neil poleks kasutatud fluoripõhist määret. Reegleid eiranud sportlasi starti ei lubata. Samas on nii määrdemeistritele kui ka sportlastele hästi teada, et võistlustasemel pole seni leitud alternatiivseid määrdeaineid, mis tagaksid libisemisomadused fluoroühenditega võrreldaval tasemel.

Fluorosüsivesiniku vaha sisaldab molekulahelaid, mis tõrjuvad vett ja loovad lumega kokkupuutel vähese hõõrdumisega pinna. Seda tüüpi vaha on eriti asendamatu suure õhuniiskuse ja sulailma (0–10 °C) tingimustes, kus teised vahad kipuvad oma tõhusust kaotama. Fluoripõhise määrde kasutamisel on libisemine ligikaudu 4% parem. 15-kilomeetrisel distantsil tähendab see 600 meetri kaotust.

Loe lähemalt eksperimentaalarenduse toetuse taotlusvoorust ja selle tulemustest.

Loe Delfi Fortest PÕNEV PROJEKT | Tartu Ülikool pani õla alla. Algas teadustöö Eesti suusakoondistele fluorivabade suusamäärete loomiseks.