Uudsed kõrgtehnoloogilised polümeerid lignotselluloosilisest toormest
Projekti eesmärk oli Eesti, Leedu ja Norra partnerite ühistööna töötada välja uued biotoormel põhinevad polümeerid kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks (nt plastid autotööstuses, pinnakatted, pakendid jt). Plastide lähteainena kasutati sidrunhapet, mis on biomassist toodetav platvormkemikaal. Paralleelset uuriti ka sidrunhappe tootmise võimalusi puidusuhkrutest, mis on muutumas kättesaadavaks tänu Graanul Investi arendustööle. Projekti vältel analüüsiti uudse tehnoloogilise platvormi keskkonnamõju ja võrreldakse seda olemasolevate fossiilse päritolu plastide keskkonnamõjuga.
Projekt kestis 01.09.2020 - 31.03.2024. Projekti eelarve on 710504 eurot, mis jaguneb kolme partneri vahel:
Tartu Ülikool - 288982,75 eurot (www.ut.ee);
Norra Loodus- ja Täppisteaduste Ülikool NTNU - 238347,50 eurot (https://www.ntnu.edu/);
Vilniuse Ülikool - 183173,75 eurot (https://www.vu.lt/en/).
Projekti raames õnnestus teadlastel välja töötada erinevat tüüpi plastid, mis on kergesti töödeldavad, läbipaistvad, mehaaniliselt tugevad ning säilitavad oma kuju ja tugevuse ka temperatuuridel üle 100°C.
Sellised plastid on väga nõutud paljudes valdkondades nagu näitkes autotööstus, ehitus, pinnakattematerjalid ja temperatuurikindlad pakendid – need on sektorid, kus praegu domineerivad fossiilse päritoluga plastid ning biopõhistest allikatest vastavate omadustega materjalide väljatöötamine on osutunud keerukaks.
Uurimistöös ühendati materjaliarendus kõigis arendusetappides keskkonnamõju hindamisega. See võimaldas meil suunata arendust toodete ja protsesside poole, millel on väiksem negatiivne mõju keskkonnale, et soodustada keemia- ja materjalitööstuse üldise keskkonna jalajälje märgatav vähenemist.
Väljatöötatud materjalid said arendatud pidades silmas ringmajanduse printsiipe, st lisaks taastuva süsiniku kasutamisele toorainena arvestati ka plastide disanil nende võimalikult lihtsat taaskasutatavuse võimalust.
Projekti rahastas Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanism (grant nr EMP426). Finantsmehhanismide eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine Norra, Islandi ja Liechtensteini ning kasusaajariikide vahel.
EMP ja Norra toetuste üldeesmärgid on:
Eesti peamine huvi toetuseid kasutada on eelkõige valdkondades, mis kasvataksid meie konkurentsivõimet: innovatsioon, sotsiaalne kaasatus, IKT, VKEd, tööturu konkurentsivõime, CO2 vähene majandus (taastuvenergeetika, energia- ja ressursitõhusus). Rohkem infot EMP ja Norra finantsmehhanismi kohta leiab siit: https://eeagrants.org/
Lisainfo: Lauri Vares, orgaanilise keemia kaasprofessor (lauri.vares@ut.ee), Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.