Mina olen Karl Jakob ning olen teise aasta doktorant ja nooremteadur materjaliteaduses. Mu uurimistöö keskendub jätkusuutlike meetodite väljatöötamisele tselluloosi uuskasutuseks; materjalid nagu paber ja erinevad tekstiilid. See on väga tehniline ning aeganõudev töö, kuid omab olulist tähtsust. Vahel on tarvis aga ka laborist välja astuda ning seekord tegin seda võttes suuna Porto, Portugali poole, et midagi teistsugust kogeda. Nimelt võtsin osa EIT Manufacturing doktorikooli talvekoolist, et õppida, kuidas akadeemilist teadustööd ärimaailma viia.
Antud talvekool on osa kaheaastasest programmist ning suunatud PhD tudengitele, et õpetada kuidas ettevõtlusprintsiipe rakendada teadustöös. Siht on teha kindlaks, et kogu raha, aeg ja energia mida doktorandid oma õpingutesse suunavad ei läheks raisku. Kuigi mu enda tulevikuplaanide hulka iduettevõtte loomine hetkel ei kuulu, siis on tegemist praktiliste oskustega, mida saab mujalgi rakendada. On oluline teada kuidas analüüsida oma ideede teostatavust ning mõista ärimaailma telgitaguseid.
Päevad Portos olid töised. Sessioonid algasid kell üheksa hommikul ning kestsid kuueni õhtul. Osalesime loengutes, töötubades, konverentsidel ning tegime rühmatöid. Õhtud oli sisustatud sotsiaalsete tegevustega – õhtusöögid, VR (virtual reality) mängude mängimine ja Porto vaatamisväärsustega tutvumine. Meie mentorid, itaallastest Gian-Maria ja Sabah, olid võtmelise tähtsusega kogemuse täisväärtuslikuks muutmisel. Nad aitasid meil luua ärimudeleid ja andsid konstruktiivset ja praktilist tagasisidet. Õhkkonda hoidsid nad siiski aga vabana, mis aitas pikkadel päevadel lühematena tunduda. Koostöö doktorantidega Eestist, Portugalist ja Saksamaalt oli sisukas ja sujuv – kõik tõid midagi uut lauale.
Talvekooli fookus oli õppida oma ideede esitlemist (pitching). See kõlab lihtsana, kuid pole seda. Teadlastel on komme kõike väga keeruliselt selgitada. Meile meeldivad detailid, erialane sõnavara ning iga sammu täpne kirjeldamine. Selline lähenemine on sobilik akadeemilistes ringides, kuid ei päde ärimaastikul. Peamine väljakutse oli muuta oma tehniline idee millekski, mis oleks ligipääsetav ka tavainimesele. Kuidas panna inimesed hoolima tselluloosi uuskasutamisest? Selleks pead keskenduma probleemile, mida uuskasutus lahendab – jäätmekäitlus ja taaskasutus – ning selgitama oma lahendust selges ja lihtsas keeles. Seeläbi õppisin ka pitch'imist erinevatele sihtgruppidele kohandama. Näiteks investorid hoolivad kasumist, mitte tehnilistest detailidest.
Talvekooli programmi praktilised osad olid väga kasulikud. Näiteks õppisime ehitama ärimudelit – kuidas kavandada oma ideed, analüüsida riske ja mõelda skaleeritavusele. Kõik see on potentsiaali suurendamise eesmärgil. Olin seda teinud magistriõpingutes, kuid uute kogemustega oskan nüüd neid kogemusi paremini rakendada. Harjutasime ka oma ideede esitlemist 10 minutilise akna sees, mis on palju raskem kui esmapilgul tunduda võib. Kahenädalase talvekooli lõpuks tundsin end selles aga palju enesekindlamana ning esitlesin oma ideed teadlastele ja potensiaalsetele investoritele, saades positiivset tagasisidet.
Nagu eelnevalt mainisin, olid õhtud Portos vabamad. Käisime grupiga õhtust söömas, mängisime VR mänge ja tutvusime Porto vaatamisväärsustega. VR mängude mängimine oli minu jaoks kindlasti üks põnevaim aspekt. Ei tule tihti ette võimalusi kolleegidega üheskoos virtuaalseid vaenlaseid hävitada. Tore lõpp kahele nädalale oli ka gaala õhtusöök. Kuigi tegemist oli ametliku üritusega, oli õhkkond siiski sõbralik.
Porto linn oma värvikusega oli samuti väga oluline kogemuse täisväärtuslikuks muutmisel. Jõeäärne ala on tohutult ilus, eriti päikeseloojangu ajal, inimesed sõbralikud ja toit maitsev. Sain proovida francesinha't, roog mida on raske kirjeldada, kuid annan endast parima: kujuta ette võileiba lihaga, mis on kaetud sulatatud juustuga ning üle kastetud õlu baasil kastmega. See maitseb sama intensiivselt kui kõlab, kuid on kindlasti väärt proovimist. Ka kuulus kreemikorvike, pastel de nata, sai ära proovitud – portugaalastele meeldivad nende munakollase baasil magustoidud ikka väga. Porto linn on täis sildu – pikad elegantsed sillad mis ühendavad linna üle Douro jõe. Ka teised vaatamisväärsused olid vägagi muljetavaldavad.
Talvekool õpetas mulle palju. Ma mõistan nüüd palju paremini kuidas analüüside idee teostatavust, ehitada ärimudelit ja seda efektiivselt ka esitleda. Ei oodanud selliseid oskuseid nii varakult doktorantuuris õppida ning olen õnnelik, et mul see võimalus oli. Isegi kui ma ei plaani tulevikus oma äri püsti panna, on oskus kommunikeerida oma ideid selgelt vajalik igal erialal. Talvekoolis osalemine viis mind mu mugavustsoonist välja, mis pole alati lihtne asi, mida ületada, kuid väärt seda. Kui selline pakkumine tuleb, on mu nõu lihtne: go for it! Õpid uusi asju ning tutvud uute inimestega, laiendades oma mõttemaailma. Lisaks, saad äkki proovida francesinha't!
Olen väga tänulik mentoritele ja talvekooli organiseerijatele. Porto valimine talvekooli korraldamiseks oli hea otsus – ilus linn, sõbralikud inimesed ja hea toit!