Tselluloosist veeseenteni: teaduse mitmekesisus TÜTI konverentsil

Mina olen Victoria Prins, teise aasta keskkonnatehnoloogia eriala doktorant ja nooremteadur. Minu uurimistöö keskmes on veekogudes leiduvad seened, kes on paljudele tundmatud, kuid mängivad veeökosüsteemides olulist rolli. Nad võivad olla kalade ja teiste veeloomade patogeenid, aga ka sümbiondid veetaimede juurestikus. Samuti aitavad nad reguleerida üha sagedasemaks muutuvaid mürgiseid veeõitsenguid.

Möödunud nädalal osalesin Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi konverentsil „Tuleviku teadus: doktorantide konverents uute tehnoloogiate ajastul 2026“, kus mul oli võimalus posterettekande kaudu tutvustada kolleegidele veeseente mitmekesisust mõjutavaid tegureid.

Konverents tõi kokku doktorante nii Tartu Ülikoolist kui ka mujalt. Kokku oli ligikaudu 60 ettekannet, mis käsitlesid väga erinevaid ja huvitavaid teemasid.

Esimesel päeval võis näiteks kuulda, kuidas oleks võimalik taaskasutada tekstiilmaterjalides leiduvat tselluloosi, aga räägiti ka DNA- ja RNA-origamist. Selline ettekannete mitmekesisus on silmaringi avardav. Näiteks sain teada, mida tähendab kukersiit – tegemist on põlevkiviga, mille orgaaniline aine on moodustunud tsüanobakterite jäänustest. Isegi kui need teemad ei ole otseselt minu uurimisvaldkonnaga seotud, on põnev kuulata teadustöödest, mis pärinevad täiesti teistsugustest valdkondadest.

Lisaks doktorantide ettekannetele pakkus konverents mitmeid paeluvaid plenaarettekandeid. Luísa Czamanski Nora (ÄIO tüvearenduse valdkonnajuht) rääkis pärmseente abil rasvade tootmisest toidu- ja ilutööstuse tarbeks. Mattias Braeger ja Jan Janke andsid ülevaate CERNist ning seal töötamise võimalustest.

Nagu heale konverentsile kohane, toimus ka seltskondlik koosviibimine Väikse Tilli sündmuskeskuses. Õhtu möödus maitsva toidu, toreda seltskonna ja lõbusate mängude saatel. Samuti toimus paneeldiskussioon, kus arutleti ettevõtluse ja akadeemilise teaduse erinevuste üle.

Konverentsidel osalemine on lahutamatu osa akadeemilisest elust, kuid miks on nende külastamine ja seal esinemine oluline teadlase arengule? Esiteks annab see võimaluse tutvustada oma teadustööd ja tutvuda kolleegide tegemistega. See avab tee põnevatele aruteludele, mis võivad aidata oma tööd värske pilguga vaadata. Inspiratsiooni võib leida nii konkreetsetest metoodilistest võtetest kui ka teiste teadlaste mõtteviisist ja lähenemisest.

Oluline on ka see, et esinedes arendad oma esinemisoskust. Paljud, eriti nooremad teadlased, tunnevad end suurema publiku ees esinedes ebakindlalt. TÜTI doktorantide konverents on selleks aga väga sobiv keskkond, pakkudes toetavat ja julgustavat õhkkonda esinemisoskuste arendamiseks. Oma teadustöö tutvustamine laiemale publikule valmistab sind ette ka olukordadeks, kus tuleb tulemusi selgitada näiteks investoritele, meediale või otsustajatele.

Viimane, minu meelest kõige olulisem,põhjus on see, et konverentsid aitavad kasvatada oma võrgustikku. Teadlased ei tegutse üksinda ning ilma teiste inimeste panuseta on keeruline edasi liikuda. Olen kuulnud, et sõna networking võib mõnele jätta ebameeldiva mulje, justkui oleks tegu omakasupüüdliku tegevusega. See on aga pessimistlik vaatenurk. Võrgustiku loomise keskmes on inimestega tutvumine, vestlemine, ideede jagamine, aga ka naljatamine ja mõnus koosolemine.

Soovitan soojalt osaleda ka järgmisel TÜTI doktorantide konverentsil.