Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis kaitsti 24 bakalaureuse lõputööd

24 arvutitehnika bakalaureuseõppe tudengit esitlesid oma uuenduslikke ideid, mille seas oli nii uusi lahendusi Tartu Ülikooli arvutimuuseumile ja Rahvusraamatukogule kui ka olemasolevate süsteemide ja õppematerjalide kaasajastamist. Samuti arendati edasi SemuBoti ja Tudengisatelliidi projekte.

Lõputöödena töötas Artur Reitalu välja uudsed eksponaadid Tartu Ülikooli arvutimuuseumile, mille kaudu näevad muuseumi külastajad reaalajas, kuidas andmekandjad info lugemise ajal mehaaniliselt liiguvad. Gregory Harlan Kuusmik töötas välja põneva kasutajaliidesega veebirakenduse soovitud stiilis postkaartide loomiseks Rahvusraamatukogule.

Lisaks ajakohastati ja täiendati arvutitehnika eriala õppematerjale ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis olevaid seadmeid. Näiteks koostas Kenno Kallastu oma lõputöö „CTF-pi-CTF ülesanded IoT turvalisuse õpetamiseks” tulemusena 38 praktilist CTF stiilis küberturvalisuse harjutust Raspberry Pi-le. Karl-Jürgen Siilak uuendas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi 2016. aastal soetatud 3D-printer Mass Portal Grand Pharaoh XD, kasutades selleks modulaarseid ja vabavaralisi komponente. Uus kontrollplaat, modifitseeritud lõpulülitid ja prindipea, Klipperi püsivara ning sellega seonduvate tarkvarade paigaldus ja testimine andsid tulemuseks kaasajastatud 3D-printeri, mille printimistulemus on samaväärne või parem uuendustele eelnenud tulemustega. Jaak Unt aga konstrueeris Tartu Ülikooli taimekasvatuse laborile uuringuteks valgusanduri taimede gaasivahetuse mõõtmise seadmele, mis mõõdab valgust.

Ka kosmosetehnoloogiast lähtuvaid lõputöösid tehti sel aastal, milles keskenduti Eesti esimesele kuukulgur KuupKulgurile ja tudengisatelliidile SUTS-ule. Sander Miller disainis ja valmistas KuupKulgurile sobivad rattad, mis peaksid võimaldama Kuu pinnal sujuvat liikumist ja väiksemate kivide ületamist. Toomas Tanel Tammer lõi KuupKulgurile visuaal-odomeetria tarkvararaamistiku. See võimaldab pardakaamera abil tuvastada kuidas ja kuhu kulgur liigub. Andrese Aleksander Tammer pani aluse KuupKulguri lokaliseerimissüsteemile. See võimaldab kulguril sensorite abil aru saada kus ja mis asendis ta oma keskkonnas asub ning kuidas ta selles liigub.

Eesti esimesele humanoidrobot SemuBotile loodi arvutitehnika eriala lõputööde raames Martin Kauri poolt servodel põhineva sotsiaalse robotkäesüsteemi ja Oliver Voorel uuendas bakalaureusetöö raames humanoidroboti toitesüsteemi.

Arvutitehnika bakalaureusetudengid pakkusid välja ka mitmeid praktilisi lahendusi: Karl Rahn lõi robotmuruniidukile takistuse tuvastamise kasutades selleks millimeeterlaine radarmoodulit, Rein Kokassaar aga uuris, kuidas kasutada päikesepargi energiat maksimaalselt ära.

👉 Tutvu kõigi lõputööde ja kaitsmiste ajakavaga SIIN.