Mihkel Ottis: kunstikoolist arvutitehnikasse

• Nimi: Mihkel Ottis
• Kursus: 2
• Lõpetatud kool: Kadrioru Saksa Gümnaasium
  

Erialavalik

Enne arvutitehnika õppima asumist olin hoopis Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini eriala tudeng. Tahtsin end loomingulises valdkonnas proovile panna, kuid kahe aasta järel sain aru, et see ei ole päris minu tee. Samas andis see kogemus mulle olulise teadmise – ma ei taha teha ainult arvutiga seotud tööd, vaid soovin ka ise midagi kätega luua ja ehitada. Tehnika on mind alati huvitanud, mistõttu osutus loomulikuks valikuks arvutitehnika eriala. Siin saan ühendada programmeerimise ja praktilise inseneeria – lisaks koodi kirjutamisele saab ka ise seadmeid projekteerida ja ehitada.

Arvutitehnika juures köitis mind kõige enam see, et tegemist ei ole pelgalt programmeerimise või klassikalise informaatikaga. Õpingutes ühendatakse tarkvara ja riistvara, mis annab võimaluse näha kogu süsteemi toimimist algusest lõpuni. Lisaks arvutitehnikale kaalusin ka informaatika eriala, sest esialgu tundusid need üsna sarnased. Õpingute käigus sain aga kiiresti aru, et tegin õige valiku ega ole seda kordagi kahetsenud. Tagantjärele mõeldes oleksin võinud arvutitehnikasse tulla isegi aasta varem.

Image

Õpingud ja tudengielu

Meelde on jäänud väga huvitavaid aineid, projekte või praktilisi töid on palju, mille seast valida, aga esikohale jääb siiski võistlusrobootika (Project in Competitive Robotics). Seal saime ise ehitada korvpalli roboti nullist lõpuni ning sellega minna Delta X võistlusele. Enne seda oli minu jaoks roboti ehitamine ainult unistus, kuid päriselt näha robotit liikumas ja palli viskamas nii nagu me tahtsime, tekitas minus eufooria.

Õpingute juures üllatas mind, kui palju vabadust meile antakse. Igasugune iseseisev õppimine on täielikult meie endi teha. Mitte keegi ei hakka sind tagant torkma, et millal sa seda õppima hakkad ja millal toda. Kõik on sinu enda teha. Mulle see väga meeldib, sest iga inimene õpib täiesti erinevalt ning nii antaksegi meile vabadus õppida, kuidas ise tahame.

Kuigi räägitakse, et arvutitehnikat õppides pole aega tudengielu kogeda, kuid vabam aeg siiski oleneb semestrist ning ainetest ning enda motivatsioonist. Ise üritan nii paljudest asjadest osa võtta, kui vähegi suudan, kuid üritan ikka aega leida, et aju aeg ajalt puhata saaks. Aega tudengieluks ja hobideks tegelikult leidub küll, kuid peab ajagraafikut distsiplineeritult jälgima ning sellest kinni hoidma.

Võimalused ja kogemus

Olen olnud mitmel messil olnud vabatahtlik. Avatud uste päevadel, inseneripäevadel, STARTup Day-l ja muudes. Samuti olen mentor ning tulevane tuutor arvutitehnikutele. Plaanis on ka järgmine aasta ühineda kas Tudengiraketi või Tudengisatelliidiga.

Õpingute ajal olen peamiselt omandanud teadmisi elektroonikast, programmeerimist ning aja planeerimisest. Elektroonika ja programmeerimine on loogiline, sest arvutitehnikas õpetatakse neid, kuid aja planeerimist ei õpetata. See aga tuleb väga kasuks, sest vahetevahel on tähtaegu ning projekte väga palju ning see tekitas minus väga palju stressi. Kui ma panin kõik asjad endale graafikusse kirja, et millal teen mis aine asju, siis langes mu stressitase kõvasti. Ma enam ei pidanud muretsema, et millal ma mida jõuan teha. Teadsin, et mul on kõik ette planeeritud ning kui on vaja, siis saan natuke asju ümber tõsta.

Arvutitehnika eriala on väga praktiline. Nimelt on meil aine elektroonika disain ja tootmine, kus saame oma esimese trükkplaadi disainida, joota kokku ning testida. Seal ei olnud grammigi programmeerimist, sest kõik elektroonika oli analoog. Samuti ka Robootika, kus pidime valima projekti. Meie valisime Rick and Morty võiroboti, mis tuvastab kaameraga või ja toob selle inimese juurde tagasi. Seda võis teha ette antud robotiga, kuid meie otsustasime ise ehitada.

Image

Tulevik

Selles olen ma suhteliselt avatud. Minu peamine tahe on see, et ma saaksin ikka enda eriala inseneerindusega tegeleda. Kuigi kõnetab kõige rohkem mind igasugune robootika. Kui ma saan tulevikus robotitega tegeleda, siis olen ma õnnelik.

Arvutitehnikas olen aru saanud, et minu eriala on väga laialt levinud tänapäeval. Peaaegu igas valdkonnas on vaja arvuti insenere. Informaatikud programeerivad kõik programmid, apid jne, kuid on vaja inimesi, kes ehitavad seadmeid, kus neid programme ja appe jooksutada. Seega kõige huvitavamad karjäärivõimalused oleksid alad, kus saan ühendada riistvara ja tarkvara omavahel.

Mihkli nõuanded tulevastele tudengitele

1. Mõtle läbi, kas sulle meeldib päris probleemide lahendamine või rohkem kodus arvuti taga programmeerimine. Arvutitehnika on ikka päris praktiline eriala, seega peab vahetevahel ikka kooli minema ja oma käed seadmetele külge panema ning päris mõõteriistadega asjad üle kontrollima. Kui see sind kõnetab, siis olen kindel, et teed õige valiku.

2. Olen suhelnud osade õppejõududega, kes teevad koostööd erinevate ettevõtetega ning nad on öelnud, et arvutitehnikutel pidavat päris hästi tööturul minema. Seega tulevikukarjääri kindlustamiseks on tegemist ainuõige kohaga!

3. Kolmandaks on meie õppeained vahest mitmes õppehoones. Seega võime ligipääsu saada ruumidesse, kuhu tavatudeng ei pääseks. Näiteks Delta õppehoones olev digilabor, mis on tudengitele mõeldud töötuba. Sinna muidugi igat tudengit ei lasta, kuid väga paljud, kellel ligipääs on olemas, on arvutitehnikud ja see annab väga hea eelise!
   

Kui peaksid arvutitehnika eriala kirjeldama kolme sõnaga, siis mis need oleksid?

Aeganõudev, huvitav ja toetav. Toetava tooksin ma siinkohal ka esile, sest enda kahe aasta jooksul on iga õppejõud mind alati üritanud aidata, kui ma nende juurde lähen mingi probleemiga. Osad küll võivad natuke kaua vastata, kuid aitavad nii kuidas vähegi suudavad.

Muuda oma tehnoloogiahuvi insenerikarjääriks ja kandideeri arvutitehnika bakalaureuseõppesse!

Rohkem infot õppekava ja kandideerimise kohta leiad siit ››