Hanna Maria Fatkin: arvutitehnika annab julguse ise asju ehitada

• Nimi: Hanna Maria Fatkin
• Kursus: 3.
• Lõpetatud kool: Hugo Treffneri Gümnaasium

Erialavalik

Otsustasin tulla arvutitehnikat õppima, et jääda Tartusse, sest gümnaasiumi ajal meeldis mulle siin väga. Samuti teadsin juba siis, et tahan tegeleda reaalteadustega, aga ma ei olnud veel täiesti kindel, milline valdkond mulle kõige rohkem sobib. Arvutitehnika bakalaureuseõpe tundus hea valik, kuna see annab mitmekülgsed teadmised elektroonikast, mehaanikast, tarkvarast ja püsivarast ning loob tugeva aluse robootikaga tegelemiseks.

Mind kõnetas selle eriala juures kõige rohkem praktilisus. Kui tunniplaane uurisin, jäi silma, et väga suur osa õppetööst koosnes praktikumidest, mitte lihtsalt loengus istumisest. See tundus mulle palju huvitavam ja arendavam õppimisviis. TÜ õppekavadest pakkusid mulle lisaks arvutitehnikale huvi ka geenitehnoloogia ja füüsika. Lõpuks valisin siiski arvutitehnika, sest see tundus kõige mitmekülgsem.

Image

Õpingud ja tudengielu

Õppekava üks põnevamaid aineid on kindlasti „Manussüsteemid“. Selle raames õppisin manussüsteemide toimimist ja loomist ning riistvaraliste ja tarkvaraliste aspektide ning lahenduste käsitlemist. Ilmselt tuleb see aine esimesena meelde ka seetõttu, et see on üks viimaseid aineid, mida olen võtnud. Tegelikult on aga kõik need kolm aastat olnud täis huvitavaid ja praktilisi aineid – igaüks neist on olnud omamoodi kasulik ja meeldejääv.

Arvutitehnika üliõpilase tavaline nädal sõltub paljustki sellest, mitmendal kursusel parasjagu õpid. Kuna olen juba kolmanda aasta lõpus, siis võtan suhteliselt vähe aineid ja seetõttu ei satu enam väga palju kooli. Korra nädalas käin matemaatika praktikumis, aga põhirõhk on praegu praktikal. Olen Cleveronis täiskohaga elektroonikainseneri praktikant, nii et lõviosa ajast kulub praegu sellele. Õhtuti kirjutan enamasti lõputööd.

Eriala juures üllatas mind, kui lahedad inimesed siin on. Tehnoloogiainstituudis on väga abivalmid töötajad, kes teevad päriselt kõik, et sind aidata ja et sa jõuaksid lõpetamiseni. Varem oli jäänud mulje, et ülikoolis peab täiesti üksi hakkama saama, ise vastutama ja kogu aja ise ära planeerima – ja see on ka tõsi. Aga samas pakub ülikool, vähemalt tehnoloogiainstituut, väga head tugisüsteemi: olemas on õppespetsialistid, mentorid ja tuutorid, kes on alati olemas, kui abi vaja.

Image

Võimalused ja kogemus

Lisaks õppetegevusele olen olnud tudengisatelliidi projektis juba gümnaasiumist saati ja tegutsen seal ka ülikooli ajal edasi. Samuti olen Delta X inseneeriavõistluse projektijuht.

Kõige rohkem olen arendanud inseneeriaoskusi. Samuti on ülikoolis paranenud oskus töötada pinge all ja taluda stressi, sest õppides on perioode, kus tuleb korraga tegeleda mitme keerulise ainega.

Tulevik

Näen ennast tulevikus töötamas elektroonika-, mehaanika- või püsivara insenerina. Valdkondadest huvitab mind enim ilmselt kaitsetehnoloogia ning üldisem tootmise ja tootearenduse valdkond. Arvutitehnika juures tunduvad mulle kõige huvitavamad karjäärivõimalused need, kus saab töötada terviklike süsteemidega ja siduda omavahel riistvara ning tarkvara.

Hanna Maria nõuanded tulevastele üliõpilastele

Enne õpingute alustamist mõtle ausalt läbi, kas inseneeria päriselt huvitab sind – siin erialal on vaja valmis olla, et asju tehakse põhjalikult. Tähtis on uudishimu ja valmisolek pingutada, sest poolikult tegemisega siin eriti kaugele ei jõua. Kui see on paigas ja tundub, et tahad päriselt süveneda ja inseneeriaga tegeleda, siis soovitan kindlasti tulla.

Image

Minu arvates on Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala üks suurimaid tugevusi see, et meil on suhteliselt väike seltskond võrreldes näiteks informaatika või arstiteadusega. See loob väga tugeva kogukonnatunde ja kursusevaimu – kõik tunnevad üksteist hästi ning see teeb õppimise ja kogu ülikoolikogemuse toetavaks ning meeldivaks.