Tehnoloogiainstituudi 25. aastapäeval vaadati tagasi senisele teekonnale ja arutleti tuleviku üle

28. augustil tähistas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut oma 25. aastapäeva. Juubelipäev tõi Nooruse 1 õppehoonesse kokku instituudi töötajad, üliõpilased, vilistlased, koostööpartnerid ja sõbrad. Päeva jooksul meenutati instituudi loomist ja arengut, tutvustati tänaseid uurimissuundi ning vaadati tulevikku.

Juubelipäeva avas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, kes rõhutas, et tehnoloogiainstituudi loomine oli 25 aastat tagasi julge samm, mille keskmes oli usk inimestesse, nende ideedesse ja tegutsemisvõimesse. Ta tõi esile, et instituudi arenguks oli vaja lisaks ideedele ka keskkonda, kus teadlased saaksid oma potentsiaali rakendada.

Image

„See toonane investeering ei ole ennast lihtsalt tõestanud, vaid näidanud täiesti uudset suunda,“ sõnas Asser. Rektori sõnul seisab instituudi ja ülikooli ees nüüd järgmine oluline arenguetapp: luua uuele teadlaste põlvkonnale tänapäevased tingimused uute ideede elluviimiseks.

Virtuaalsest instituudist rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskeskuseks

Tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg andis ülevaate instituudi 25-aastasest arengust. Instituudi ametlikuks sünnipäevaks peetakse 22. juunit 2001, mil Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas selle põhikirja. Esialgu tegutses instituut suuresti virtuaalsena, kuid 2005. aastal koliti Nooruse 1 hoonesse.

Toona töötas instituudis 53 inimest ja aastaeelarve oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Tänaseks on töötajate arv kasvanud 150-ni ning instituudi eelarve ületab üheksat miljonit eurot. Instituudis töötab 9 professorit ja 15 kaasprofessorit.

Aastatega on instituudist kujunenud õppe-, teadus- ja arendustööd ühendav üksus. Selle tegevus hõlmab biomeditsiini-, keskkonnatehnoloogiat, materjaliteadust, robootikat ja droonitehnoloogiat. Olulisel kohal on ka koostöö ettevõtete ja avaliku sektori asutustega ning kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetamine.

Järjest suurema tähtsuse on saanud inseneriharidus. Instituudi arvutitehnika bakalaureuse ning arvutitehnika ja robootika magistriõppekavadel, samuti doktoriõppes, õpib kokku üle 300 üliõpilase. Tehnika ja tehnoloogia doktoriõppekava avamisest alates on doktorikraadi omandanud 101 inimest, kellest valdav osa töötab oma erialal ülikoolides, teadusasutustes või erasektoris.

Instituudi järgmine suur arengusamm on seotud Maarjavälja õppe- ja teaduslinnakuga. Kavandatavasse eksperimentaalteaduste hoonestusse tulevad uued laborid, õpperuumid ning robootika- ja droonihall. Uus keskkond peab looma võimalused tihedamaks koostööks eri instituutide ja teadusvaldkondade vahel.

Instituudi sünnilugu meenutasid selle rajamise juures olnud inimesed

Tehnoloogiainstituudi loomise keerulist, kuid põnevat aega meenutas endine direktor akadeemik Mart Ustav. Tema sõnul oli tehnoloogiainstituudi käivitamisel määrava tähtsusega ülikooli juhtkonna toetus, sest alguses ei olnud instituudil peale nime peaaegu midagi. Edasise tegevuse aluseks sai põhjalik äriplaan ning järjekindel töö rahastuse, aparatuuri, teadusprojektide ja sobiva hoone leidmiseks.

Ustav innustas instituudi praeguseid töötajaid seadma kõrgeid eesmärke, tegema avastusi ning mitte raskuste ees alla andma. „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,“ võttis ta instituudi algusaastate vaimu kokku.

Professor Hele Everaus rõhutas teaduse ja tehnoloogia lahutamatut seost. Teadus aitab mõista maailma ning tehnoloogia annab avastustele praktilise tähenduse ja ühiskondliku mõju. Tema sõnul on uute ideede elluviimisel kõige olulisemad usk, kannatlikkus ja optimism.

Akadeemik Jaak Aaviksoo tuletas meelde, et teaduses on vaja raha, ideid ja inimesi, kuid kõige olulisemad on inimesed, kellel on visioon ja oskus see teoks teha. Ta rõhutas, et teadmised ei ole eesmärk iseeneses – nende kaudu tuleb parandada inimeste elu ja heaolu ning selleks on vaja tehnoloogiat.

Teadus viie minutiga

Juubelipäeva osana toimus ettekannete sari „Teadus viie minutiga“, mis andis ülevaate tehnoloogiainstituudi teadlaskonna ja uurimissuundade mitmekesisusest.

Image

Karl Kruusamäe rääkis inimese ja roboti koostööst, liitreaalsuse kasutamisest robootikas ning sotsiaalsetest robotitest, mis võiksid tulevikus toetada inimesi tervishoius, hariduses ja igapäevaelus. Ta rõhutas, et robotid peavad olema inimesele kasulikud ja ohutud.

Hanna Hõrak tutvustas taimede õhulõhede uurimist. Teadmised sellest, kuidas õhulõhed jagunevad lehe ülemise ja alumise külje vahel, võivad aidata tulevikus aretada sorte, mis annavad keerulisemates kliimatingimustes paremat saaki.

Hans Priks rääkis elusmaterjalidest, milles mikroorganismidele luuakse hüdrogeelidest sobiv elukeskkond. Materjaliteaduse ja mikrobioloogia ühendamine võib muuta bioproduktsiooni tõhusamaks ning võimaldada ehitada erinevatest mikroobidest koosnevaid „tootmisliine“.

Margit Mutso tutvustas organismis toimuvaid metülatsiooniprotsesse, mis toimivad justkui väikesed salalülitid. Nende protsesside parem mõistmine võib avada uusi võimalusi haiguste tekkemehhanismide uurimiseks ja tõhusamate ravimeetodite arendamiseks.

Veikko Linko näitas, kuidas DNA-d saab geneetilise informatsiooni kandja kõrval kasutada ka nanomõõtmelise ehitusmaterjalina. DNA-origami abil saab valmistada väga täpseid struktuure, mida võib tulevikus rakendada näiteks sensorites ja ravimite sihitud kohaletoimetamises.

Indrek Must arutles selle üle, milline võiks olla tuleviku roboti keha. Tema uurimisrühm otsib võimalusi, kuidas kasutada robotite ehitamisel looduses juba olemasolevat keerukust ning luua masinaid, mis sobituvad keskkonda ja kasutavad seda ressursina.

Arun Kumar Singh tutvustas väheste andmetega töötavat turvalist füüsilist tehisaru. Tema töörühm uurib, kuidas õpetada roboteid täitma keerukaid ülesandeid ilma hiiglaslike andmemahtudeta, ühendades tehisaru klassikaliste robootikameetoditega.

Livia Matt rääkis plastide rollist muutuvas maailmas ja võimalustest muuta need jätkusuutlikumaks. Instituudi jätkusuutliku keemia laboris arendatakse biotoormel põhinevaid materjale ning uuritakse, kuidas võtta juba plasti disainimisel arvesse selle hilisemat ümbertöötamist.

Kristiina Vind selgitas, kuidas bakterid keemiliste signaalide abil omavahel suhtlevad. Bakterite „keele“ mõistmine võib aidata mõjutada haigustekitajate käitumist, pidurdada infektsioonide kulgu ja võidelda ravimiresistentsuse levikuga.

🎥 Vaata Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi 25. juubeli salvestust YouTube’is

UTTV Fotod