Ingmar Tulva kaitseb doktoritööd „Causes and consequences of stomatal density in relation to atmospheric humidity“

23. oktoobril kell 15.15 kaitseb Ingmar Tulva keskonnatehnika eriala doktoritööd „Causes and consequences of stomatal density in relation to atmospheric humidity“ („Põhjused ja tagajärjed: õhulõhed erinevate õhuniiskuste juures“).

Juhendaja:
kaasprofessor Hanna Hõrak, Tartu Ülikool

Oponent:
Professor Tracy Lawson, Illinoisi Ülikool, USA

Kokkuvõte: See dissertatsioon uurib taimede õhulõhede, peamiselt nende tiheduse seoseid õhuniiskusega. Õhulõhed on mikroskoopilised suletavad avad taimelehes, mille kaudu taim laseb õhku fotosünteesivate rakkude juurde, püüdes seejuures aurumise tõttu mitte liialt vett kaotada. Õhulõhede läbilaskvuse määravad korraga nii nende avatus (mis on minutitega muudetav) kui ka tihedus (mis on arengu käigus paika pandud).

Üks meie uuringute strateegia tegeles õhulõhede tiheduse ja avatuse üheaegse geneetilise manipuleerimisega, püüdes otsida keskkonnast (õhuniiskusest) sõltuvat optimaalset kombinatsiooni. Näitasime, et selline kombineerimine on vabalt võimalik, aga liigsed õhulõhed panevad taimele tema varases arengus suure koorma, mis kasvu universaalselt aeglustab. Seejuures demonstreerisime, et see kasvuhäire ei ole otseselt veekaotusega seotud, sest taimeliinid, millel on raskusi enda õhulõhede sulgumisega, ei näidanud sarnast kasvu aeglustumist.

Õhulõhed paiknevad tüüpiliselt, paljudel taimeliikidel eranditult lehe alaküljel. Siiski on liike, millel leidub õhulõhesid arvukalt ka ülaküljel. Õhulõhede arengut juhtivatest geneetilistest mehhanismidest on teada mõndagi, aga miski ei seleta ära lehe külgede erinevusi, ammugi õhulõhede täielikku puudumist seal mõnel liigil. Oma uurimustega liikusime mõne sammu lähemale mõistatuse lahendusele, näidates süstemaatiliselt, millised õhulõhede arengut kontrollivad geenid mõjutavad lehe külgi erinevalt ja millised ühtviisi. Kaevusime ka õhulõhede tiheduse ja suuruse seostesse, näidates, kuidas üldine seos „rohkem tähendab väiksemaid“ kehtib sarnaste taimede keskkonnaga mõjutamisel, aga kaob, kui õhulõhede arengul geneetilised pidurid eemaldada.

Nendes uuringutes tegelesime müürloogaga, mis majandusliku tähtsuseta, aga kergesti käsitsetava taimeliigina on füsioloogiliste ja geneetiliste uuringute esimene samm. Nende tulemuste põllutaimedel kontrollimine, et värskeid teadmisi praktikas rakendada, on juba hoogsalt käsil.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: doktoritöö kaitsmine (kohtumise ID: 953 058 8152, pääsukood: kaitsmine).