Molekulaarse taimefüsioloogia laboris uurime geneetika ja molekulaarbioloogia meetodite abil, kuidas taimed keskkonnast saabuvaid stressisignaale tajuvad ning neile reageerivad. Eriti huvitab meid see, kuidas määratakse taimedes kindlaks, kui palju õhulõhesid ja kuhu lehtede arengu käigus moodustub ning kuidas see sõltub keskkonnatingimustest. Tahame teada, kuidas õhulõhed tekivad ja missugune on õhulõhede arvu ja paigutuse roll taimefüsioloogias ja stressivastuses. Kuna õhulõhede kaudu pääseb taime kogu fotosünteesiks vajalik süsihappegaas, kuid samas väljub nende lehepinnas paiknevate avade kaudu taimest vesi, on nii õhulõhede arv lehes kui nende reaktsioonivõime oluline taime ellujäämise ja saagikuse määraja. Üks meie uurimistöö eesmärk ongi avastada õhulõhede paigutust, arvu ja avatust mõjutavaid tunnuste komplekte, mis võimaldavad tõsta taimede veekasutuse efektiivsust (seega ka vastupanuvõimet põuatingimustele) ilma samas fotosünteesis ja saagis oluliselt kaotamata.
Valdavalt kasutame uurimistöös mudelina harilikku müürlooka (Arabidopsis thaliana), kuid koostöös Maaelu Teadmuskeskuse teadlastega uurime ka põllumajandustaimi, näiteks tomat, kartul ja teraviljad.
Õhulõhed ja epidermirakud hariliku müürlooga lehe alumises rakukihis.
Foto: Hanna Hõrak
Hariliku müürlooga lehtede märgistamine süsteemse signaali uurimise katseks.
Foto: Kaspar Koolmeister
Jälgi meie tegemisi ka Instagramis!
Meeskond:
Bakalaureuseõppe üliõpilased:
Heiki Reila
Ott Rünkla
Magistriõppe üliõpilased:
Karl Mäll
Kaasprofessor:
Hanna Hõrak (hanna.horak@ut.ee)
Teadur:
Pirko Jalakas (pirko.jalakas@ut.ee )
Doktorandid:
Ingmar Tulva (teadur, ingmar.tulva@ut.ee)
Kaspar Koolmeister (koostöö taimsete signaalide grupiga)
Kajal Samantara (koostöö Ebe Merilo grupiga)
Spetsialist:
Marilin Poogen (marilin.poogen@ut.ee)
Võimalikud lõputööde teemad (üldiselt; spetsiifiline teema täpsustatakse üliõpilase huvidest ja soovidest lähtuvalt)